Kuda seda nüüd siis pihta hakatagi jälle?

Ülestunnistusest, et pekid ei mahu püksi ära ja ripuvad üle värvli kut' memme tissid?

Või et juba mitut korda olen üritanud jooksuharjumust taaselustada? Hopless.

Et oli päris piinlik kokkutulekul kenade kaksikutega lobisedes tunnistada, et jooksmisest, toonusest ja tervisest pole sittaga järel enam? 

Pmst kõike eelnevat ja veel paar asja.

Hirmus.


Edit/Update:  Endomondo reedeb üüratut jooksupuhangut sellele häbipostitusele eelnevatel päevadel. Täna õhtul aga jälle metssiga, ahjupeet ja peet ;)

Edit vol 2: kui öösel kella poole ühe paiku jooksmast tubaje sain, oli õues kõik veel kena. Õige vähe kahutas, aga ei miskit märkigi sellest, mis praeguseks kõik feisspuugid ja delfid ära ummistanud on.