Viimane jooks enne maid ja keskiga

oli 7,5 km. Ja proua jooksis kõik selle kaasa! Täitsa tubli. Hädaldas küll, et pole elus nii palju ühe jutiga jooksnud, aga hakkama sai :D

Aprillikuu skoor on siis nüüdseks 157,8 km, seda 23 jooksukorraga. Ülejäänud päevad lähevad kas käsipalli (3), trombotsütafareesi (1) või muidulebo (3) kirja.

Kehamass keskea künnisel on:

84 kg

Pronssiottelu

-1 esimeses mängus. Piisab, kui esmapäeval Kehras 1ga võita ja sealjuures vähemalt 30 kolli kokku saada ;) Tegelikult oleks pidanud mingi +5 all oleme tänase seisuga.

84,5 kg

Pulsikell-pulsikell, kuhu aeg jääb seisma sel'?

Tänane vastus oli 48.17 ja et nii palju aega kuluks, pidin jooksma tervelt 7,5 km. Üksi toksisin ja katsusin pulssi normi piires hoida. Kell aga pani segast kohati, nagu sel' viimasel ajal kombeks on ja kiilus paar korda mingi veidra näidu peale kinni, korra 83 ja korra 117 juures. No selge, et need kaks on uhkelt allapoole tavapärast keskmist ja seetõttu ei maksa kalorikulu või keskmise pulsisageduse ülestähendamise peale piksleid raisata, niikuinii ei vasta tegelikkusele :-/

Päeva naelaks oli aga kogu selle kehakultuurijutu taustal hoopis jatsukontsert "ohvitseride majas", kus meid kostitasid killukesega muuskalisest kõrgkultuurist külalised Madalmaadest ... mu daamid ja härrad - meet The Ploctones!

Kuna mu blogi pole siiski mingi "Sirp ja vasar", olgu metroloogiat ka:

84,4 kg

Võidud tulevad toitumiskontrollist, ei mujalt

Täna sõin viimati nii enne kuute ja siis ka tagasihoidlikult suppi ilma suurema koguse saiata. Nüüd on joostud ka, seekord koos naabrimehega. Distants nagu eilegi ca 7,3, aega kulus täna 45.58 (!). Niimoodi pole ime, et mõte distantsi järjekordsest pikendamisest idanema on hakanud :)

83,9 kg

1 kg veel. Ainult üks kilo.

Pikemad jooksud

Päris õhtune söömine õnnestus hoida mõistuse piirides. Küll aga jäi see üsna hilja peale ja nõudis kenakest tolli esimesel distantsipoolel. Varsti õpin niimoodi jooksma pidevas piste-eelses seisundis :-/ Pulss oli kõrge (nagu täis kõhuga ikka)ja tükk tegu tempo selliseks sättimisega, et jahutusvesi päris keema ei läheks. Aga päeva lõpuks see õnnestus ja jooksin ca 7,3 km 46.53ga (keskmine pulss 153 ja max 164 bpm, 933 kcal). Üksi. Alustasin päris valges ja lõpetasin vahetult enne pimedat, päris kena oli. MInnes oli ilm selge, jooksupikku ajas lääne-loodekaarest pilve üles ja täpselt sel hetkel, kui tänava otsas jooksu lõpetuseks kella kinni lõin, läks ka kolmveerandkuu "lipsti!" pilve taha.

Kaalu pealt siis sellised uudised:

85,1 kg

Suuri sõnameistreid

ma olen nagu Võrno Hannes kunagi "Kahvlis": "Käige ikka minu sõnade, mitte tegude järgi!" (pärast lakku täis peaga lenksus vahelejäämist). Menüü tähtsus ja korrapärane söömine blablablaabääbääää... maiääss!

Kõik oli kena kuni selle kellapoolekaheksase šašlõkini, mida ma Jamie raamatu järgi tegin. Mitte ainult ei teinud vaid ikka sõin ka. Samal ajal tuli leib (leivad) ka ahjust ja nii ta läks jälle. Allmäge. Üleskaalu.

Leib, paraku, läks aga nuseriti seekord. Vaat'et tosinajagu leivategu on päris hästi välja kukkunud, aga nüüd läks ikka päris tuksi. Hädapärast kannatab seda resultaati leivaks kutsuda. Ei kerkinud miski väega, ehkki küll püüdsin akselereerida seda protsessi ja panin taina kerkimise ajaks duširuumi põrandakütte peale. Ei miskit, pigem meenutab seepi kui leiba. Ainuke vabandus on, et tainas põld' minu teht'.. :-/

Laia lõuaga lobisemise eest karistuseks jooksime täna kollektiiviga pika maa. Alguses oli kolme versta jagu sellist piste-eelset tundmust, noh et kohe hakkab maos pistma, aga viimaks kogus ikka ära. Pulss oli küll kõrge (max 173), aga tühja sellega. 7,22 km distantsiks ja 46.30 sellele kulunud aeg.

Ja nüüd ... SAUNA!

84,9 kg

Üks asi on nüüd küll selge -

jooksmise, kui sellise, haipimine tuleb ära lõpetada, sest sellest üksi pole kaalulangetamise kontekstis asja. Ei jõua mina niipalju joosta, kui mu nõder iseloom sööki sisse laseb. Rõve lugu ikka küll, kuidas mõistus küpsisekarbi juures ära kaduda võib... Päras sellist hetkelist unustust võid ju joosta küll oma klassikaliseks muutunud 7,04 km endalegi uskumatu 44.20ga (909 kcal, hr avr/max 155/167), aga kehamass ... hmmm... püsib napilt kuskil sealkandis, kus see mõned nädalad juba olnud on. Ikka paras pingutus status quo hoidmiseks. Aga suur plaan on ju, et tahaks hoopis väheke maha hööveldada seda kehamassi! Sõnaga, tuleb see lebo ära lõpetada ja menüü jälle korralikult käsile võtta.

85,7 kg

No on aga kuradi kevad!

Ilm on külmem kui keset detsembrit. Pean oma ilmavaatlussugemetega blogist järgi vaatama, et kas see oli miski 17. või veel hilisem jõulukuu päev (vaatasin takkajärgi järele, 9. detsember oli see), kui öösel poole 12 ajal oli väljas 4 kraadi sooja ja koiliblikad lendasid ringi.

Täna oli jooksmise ajal sooja 2 kraadi (tuulekülm -3). Võrreldes siin mõnede ekstreemjooksude kümne- ja enama miinuspügalaga on see loomulikult juba subtroopiline kliima, aga no jüripäeval võiks ikka tublid plussid olla ka öisel ajal!

Jooksmine ise oli täna küllaltki ladus ja läks heas tempos. 44.59 ja kell näitas 771 kulunud kilokalorit. Pulss õnnestus ka normi piires hoida (max 157 ja keskmine 140), nii et seisundil põle väga vigagi.

85,6 kg

Jooksud-värgid

7,04 km jällegit, seekord ca 45 minutiga (juba läheb!). Päntajalg sai nobedasti joosta, kuna lobiseda polnud kellegagi.

Muidu aga ... lõdvaks olen lasknud ennast. Kaaluteema mõttes jätkusuutlikust toitumisest pole juttugi, kohati läheb puhta hedonismiks kätte ära. Õlled, koogid...nagu kaalujälgija muiste :-/

86,4 kg

Üleelviimane pihupallisõit

Poolfinaal sai kardetud tulemusega ühele poole. Nüüd veel kaks pronksimängu ja siis võib selle porno unustada mõneks ajaks. Kui just juunis vastupandamatut kihu Jurmalasse Nemo Kausas'ele minekuks ei tule. Mmmm ... Slokase "baarist" alkohoogli hankimine, sohiõde ja need teised aastatetagused mälestused...

Sõnaga, täna jooksmas ei käinud.

86 kg

Arvandmeid

üle mitme-setme aja panin endale pulli pärast pulsikella ka külge jooksmise ajaks. Ja mis ma siis teada sain?

distants: 7,04 km (teada juba varasemast ajast, minu lihtsa mehe pulsikell ju seda parameetrit ei mõõda)

sellele kulunud aeg: 46:40 (mis teeb keskmiseks kiiruseks miskit sinna 9,3 km/h kanti)

sellest in zone 41:40

keskmine: 148 bpm (mis näitab, et enamus distantsi ikka suht-koht rahuldava pulsiga)

maksimalne: 209 bpm (ärge muretsega, kallid! see oli siis, kui minu kell luges mo enda ja naabrimehe rihma impulsse korraga)

kulunud kilokaloreid: 628 (see on aga vana arvestusega kella sisse sätitud 95-kilose kehakaalu pealt. reaalne kalorikulu peaks olema siis ca 9 kg jagu väiksem).

Sihukesed lood siis.

86,6 kg

Oi saadanas, küll eile olid head küpsised! :-(

Täna panen nõrka

ei hakka üldse otsima mingeid põhjendusi külmast ilmast (no mida see -3 tuulekülma ikka teeb, ennegi jooksmas käidud -12-ga!), täna lihtsalt olen vanamoodi.

Sõin kõhu küpsist täis ja lähen nüüd magama. Tadaa!

Kõva ja pehmet

tänane päev sisaldas mõlemat. Sellist "mehist" näputööd, nagu nüüdseks juba antiikseks muutnud riidekapi ukse hingedele tagasi aitamine laiaksveninud kruviaukude tamponeerimise läbi ja sealt sujuvalt edasi samade töövõtetega abi andmine nii sisemise kui ka välimise aknaraami kremoonidele ja laialikuivanud lastetooli kokkuliimimine (lady in the stress aidatud). Oli erakordselt rahuldustpakkuv üle tüki aja nisukest tisleritööd teha, olgu et vanade rapete lappimine.

Ja siis küpsetasin leiba nagu perenaine muiste. Keeruline öeldagi, kumb see paremini välja kukkus, kas klassikaline meeste- või naistetöö. Leib sai igatahes sitaks hea (jupi kabedan, kui see eelmine, mis siin lausa pildiga eksponeeritud paar posti tagasi).

Kõikide laualolnud kiusatuste kiuste suutsin siiski jooksmas ära käia. Pärast söömist oleks pidanud pikema vahe jätma ja söömise oleks ka pidanud varem katki jätma ja kõik need teised asjad, aga jookstud sain selle 7,04 km. Üle väga pika aja jälle rõhuvas enamuses päevavalgel, isegi tagasi tulles. Suurest söömisest tingituna oli algus vastumeelne ja raske, pärastiseks kosusin ära. Nii et so-so.

85,4 kg

Põlegi kõikseullem nädalivahhetus. Kergelt pääsin.

Jooks / mass

7,04 / 85,5

oi-oi

Söömine jäi hilja peale ja nälg oli suur. Eks siis söödus kõhutäis ka. Jooksime küll oma tubli 7,04 naabrimehega, aga ikka kaal üleval

85,9 kg

Kärnkonnaslaalom

jooksin üksi 7,08. Alguses oli väga muhe enesetunne ja tempo püsis ühtlaselt kõrge minusuguse hädapätaka jaoks. Püsis kuni viimase kilomeetrini, siis läks, ütleme, et mitte päris kangutamiseks, aga surumiseks küll. Aga kestsin lõpuni. Isegi südarit ei saanud ja pilt jäi ette ;-) Kui tõsisemalt, siis toksisin ikka tervisesportlasele omases tempos ja pulsis.

85,2 kg

Ahjaa, selle jooksukorra zoloogiatähelepanekud olid just pealkirjas ära märgitud

Kroku meem

Nii, kui oli pildimeem, siis olgu ikka pildid ka.

Sellise asjatäie sõin
(mõistmatute jaoks: 250 gr)

Sihukest asja
(mõistmatuile: frikadellisupp)

Sinna juurde tarvitasin veel
säherdust pagaritoodet:
(uskmatuile: täitsa isetehtud, isegi juuretis)

:näed, seda tarvitasin hilisemaks maomahlade vedeldamiseks


Krokupoolne meemiga tonksamine on nüüd mulle sellise libapopulaarsuse tekitanud, et ... Ja mul pole midagi nii seksikat ette näidata, kui Kroku enda übervalgupuru või Liina eriti poshid road, kus spargel ees, sees ja taga... Eilne kanapada oleks vähemasti se's mõttes pildistamist väärt olnud, et ikka isetehtud.

Edasiseks aga ... tahaksin näha, millist põdrasammalt AbFab sööb lõunaks, kas Antons tõepoolest ainult Karumsi kohukesi tarvitab ja mis on Peokeemiku pohmaroaks.

Ajalugu ja statistikat

Seoses soodsate kaaluiibesuundumustega ning hiljutiste vereloovutustega vaatasin verkeskuse e-doonori logidest oma varasemate vereloovutuste andmeid. 2002. aasta jaanuari esimeses dekaadis olen vereloovutuse juures oma kehakaaluks märkinud 86 kg (mis on ka üsna tõenäoline pakkumine, kuna selle kohta on olemas ka läbi Postimehe tiražeeritud foto "doonor maikaväel", mis lubab kehakaalu umbes sinnakanti arvata). Millegipärast on vererõhk (süstoolne) olnud kole kõrgel - 'tea kas eesseisva esimese vereloovutuse hirmust või niisama uue pruudiga kokkusaamise rõõmust? Hilisematel kordadel on kõrge süstoolne rõhk seletatav juba samavõrd kõrge kegakaaluga. Hemoglobiinitase on kõikunud 140 ja 157 (viimased korrad nii 140-145) vahel, nii et Jaak Mae kombel starti mittelubamist karta ei ole.

Jooksva aasta vereloovutustel on vererõhk olnud väga viis (puhtalt treenituse arvelt, 2002. aasta kõrge rõhk ongi ilmselt olematu treenituse vili?) ja see annab lootust, et olen lisaks kehakaalu kahadamisele ka südame töövõimet ja seisukorda suutnud terakese parandada.

Näed'sa siis, milline hulk delikaatseid isikuandmeid siin põllu peal laiali nüüd :-)

Uude kilosse

nii ootamatu kui see ka pole, olen otsapidi uues kilos. Halleluuja!

Jooksin naisukesega koos osa trassi ja, nagu suslik muiste, ei kohanud sel heledal päikesepaistelisel päeval üle aasa minnes kedagi. Linnud kriiskasid ja kädistasid küll, nagu oleks kevad, aga rajale ei trüginud täna keegi. Joosta muidugi ka eriti palju ei viitsinud, 6,1 km ehk tuli kokku.

84,9 kg

Metsik loodus tungib peale

Kui senimaani on mu jooksujuttudes metselajad ühekaupa figureerinud (kord kakk, kord jänes), siis täna olid nad mõlemad järjepannu jooksumeestele seltsiks. Takkatippu veel see sarisittujast koeravärdjas (loe: mingi haige naabri tšao-tšao) ka. Selle viimse kohta ei jõua ära imestada, kuidas ta siin külavahel ringikimavate autode vahelt niimoodi läbi on pääsenud, et ikka veel elus on? Keegi pole tahtnud selle pasaga oma autot määrida? Küll kohalikud mu pahameelt mõistavad.

Jooksmise algatus oli kõike muud kui paljutõotav, aga lõpuks kogus ikka kuidagimoodi ära ja see senine distantsirekord (7,08) tuli kordamisele. Ja hing siiamaani sees!

86,1 kg

Ja me jooksu ei saagi ja me jooksu ei saagi...

täna meelitati verekeskusesse dreenimisele. Nagu veel sellest vähe oleks, et ma alles paar (no okei, kolm) korda plasmafareesil köinud olen, sokutati täna trombotsütafareesile. Ega muud vahet ju tegelikult polegi, kui et ca liitri jagu rohkem verd imetakse ihust ja ära separeeritakse "tühised" 360 ml. Vähem veel kui täisvere loovutuse puhul! Aga aega kulub tubli tund-kolmveerand. Ja sellele tsentrifuugi otsas väntsutamisele lisaks ei lubatud õhtul jooksma ka minna. Afareeside juures sunnitakse koledasti jooma ka, nii et tänane kaaumistulemus saab olema üks igavene sulaporno.

Nii ongi: 86,9 kg

Ümberprofileerimine

Seni on siin ikka rohkem sellist kaalu- ja jooksujuttu lugeda saanud, aga peab vist bioloogiale kah ruumi andma. Hobustest ei tea ma roti persetki (nagu Jänkistanis kombeks öelda on), neis asjus aitab teid AbFAb, aga konnadele ja jänestele lisaks, kes siin eelmistel jooksmistel silma on hakanud, näidati täna kakku. Mitte maisikakku, vaid teatavat öise eluviisiga röövlindu. Keskmise kogu järgi hinnates ei olnud kassi- ega ammugi haruldasem kodukakk, samuti mitte mõni väike räts või värbkakk. Eks ta uraali- või karvasjalgkakk oli. Eelmisel suvel ronisid tõenäoliselt sama linnu kaks poega keset küla vanades sangleppades ja vääksusid. Nii et kohalik. Velkam päkk! Ongi igast' hiirevärdjaid vähem.

Jooksime täna jälle troikaga. Parajast lobisemisest hoolimata jätkus vunki täna päris hästi ja nõnda lõpetasime troikast dvoikaks devalveerunud kompaniiga alles pärast seda, kui naabrimehe geps näitas 7,08 km. Paparapapapapaaaaaaa!! /trompetid ja trummid/ Esimest korda üle seitsme versta.

85,2 kg

Kukesammud

pidada ju olema need, mille kaupa päev päevalt pikemaksvenib. Täna läksin loetud minutid pärast üheksat jooksma ja enamuse ajast sain seda teha päevavalguse riismetes. Päris meeleolukas.

6,83 km ja

85,9 kg

Kuidas teha oma olemine sitaks

Retsept ei ole summagi keeruline:

söö õhtuseks korraks kartulit-peekonit-sibulat-õlikastet (poes karbi sisse pakituna nimetatakse ka Baieri salatiks) ja ära lase end täis kõhust häirida, söö ikka magustoitu ka peale.

Joo sinna vahele veini.

Jäta see kõik üsna hilja peale.

Siis mine jooksma. Lobise naabrimehega.

Ja valmis ta ongi!

86,5 kg

PS: ei pea vist ülearu rõhutamagi, et joosta sittagi ei jõudnud. Eilne käsipall(isõit) veel jalgades ka. Tühine 5,75 km.

Pihupalliretk ilma teise otsa

ehk Setustani. Tulemus oli etteaimatav, aga ega sellest saa end heidutada lasta.

Poleks tagasiteel mingit tublit liitrit vett ja "valge klaari" limmarit sisse imenud, oleks kaalu pealt ka päris vahva tulemuse saanud. Nüüd siis midagi sellist, mille kohta saab öelda "rahuldav".

85,6 kg

Võrdlused eilsega

Distants +/- 0

Seltskond +/- 0

Enesetunne +/- 0

Veetase üleujutatud pargis -5 cm

Veetase järves -2 cm

Kohatud metsloomad + 1 (halljänes)

Kehakaal +0,2 kg

Pendli amplituudi teine ots

esmaspäeval oli erakordselt raske ja kole joosta ning hilisem ägamine ja vingumine selle vastav. Eilseks (teisipäevaks) viskeas enesetundependli aga täpselt amplituudi teise otsa kõrgseisu - jooksin uskumatult hea enesetundega ja seni pikima otsa. Teatav abi enesetunde parandamise juures oli ilmselt faktoril, et jooksin sedapuhku üksinda. Naabrimehega lonkides ei suuda kuidagi vastu panna kiusatusele terve tee lobiseda ja siis on hapniku pääs organismi ka lünklikum muidugimõista.

Rada jääb päev-päevalt kuivemaks sealt algse megauputuse kohtadest, seevastu järv tõuseb aina kõrgemale. Ühes kohas juba uue kergliiklustee peal niimoodi, et ainult üks asfaldi serv on AIMATAV vee alt. Jooksed seal silks-solks-solks läbi ja edasi jälle kuivemad põndakud. Muhe.

Eile siis 6,93 km ja pärast küünlavalgel kaalutuna

86 kg

Uued atraktsioonid jooksurajal

olid seekord konnad. Päris mitu tükki kohe. Mõned olid ruumilised, nagu me neid ikka ette kujutame, teised jälle kaunikesti tasapinnalised (ilmselgelt intiimsest koostööst mõne autorehviga). Kevad on käes. Need tublid koilaadsed liblikad, kellega me veel detsembris alatasa kohtusime, on ka jälle parnassile trüginud. Kevad on tõepoolest käes.

Läbi konnavaatluse ja mitmete erinevate valude lohisesime naabrimehega koos 6 km. Tervis on vist väheke ära lagunemas, põhjuseks ebaühtlane magamisrežiim ja selle põhjuseks omakorda paljuski vist teatavatest elumuutustest ja muredest tulenev stress. Esimeseks signaaliks on nohu.

86,3 kg

Waterworld

nädalavahetuse hapukurgi-uudiste hulka sai ka meie duubelküla. Kui siin varemalt sai hädaldatud, et vesi jupi jooksurada ära on võtnud, siis eile-üleeile oli kuiva jalaga tavapärast ringi joosta päris võimatu. Täna linna poolt tulles aga võis märgata mõningast survee taseme alanemist. Väljade peal siis ehk viis sentimeetrit madalamal, seevastu aga järv on täis saanud ja kolmes-neljas kohas juba tee peale roninud. Päris lustakas, saabki suvise teeremondi jaoks harjutada muid teid pidi kodust väljasõitmist :-/

Seekord praktiseerisime kambakesi jooksmist. Ma olen varsti nagu Forrest Gump, jooksen tühjal pilgul rannikult rannikule ja jüngreid muudkui koguneb. Sama heatahtlik ja lihtne olen ma niikuinii.

86,1 kg

Huvilistele hea inimese poolt tehtud pilte sellest, milline jooksurada üleeile välja nägi. Piltidel 2-5 ja 7-8 konkreetselt minu igapäevane jooksurada.

Weekend kicks in

Käsipallis koidab siis poolfinaalis 3 kohustuslikku tappasaamist (täpsemad asjaolud siit) ja kaal ka tõuseb. Täna jälle jooksma ei viitsi minna. Õieti ei saa kah, poole jooksuraja ulatuses voolab poole põlve kõrgune vesi mööda teed järve poole. Rohkem on ikka viitsimise taga, sest saaks ju ülesmäge ka.

86,5 kg

85,6 kg

ilma jooksmata.

Extended weekend

Pikkade pühade (no mis pühad need mulle, ateistipurikale ja muiduküünikule, ikka on?) eel peab mõtlema, et "kolm vaba päeva" ei läheks nii nagu vanal Baskinil klassikalises sketšis. Kuri kava oli esimene hangegrill ära teha, aga näis, kas mahti leiab. Lolli peaga sai ennast lubatud terveks nädalavahetuseks appi mingitele võistlustele ja lisaks kõigel muule läks veel kolmapäevane mäng ka nii, et nüüd tuleb laupäeval veel korra sama vastasega lõhkuma minna. Sõnaga, lusti kui palju, egas lühemast nädalavahetusest piisakski :-/

Nojah, see ei peaks nüüd enam üllatusena tulema, jooksmas käisin ka täna. Tagashoidlikud 6 km.

85,1 kg

Pihupalliõhtu

seekord törtsuke helgemates toonides kui eelmine sellesarnane. Kas on nüüd põhjuseks tühine asjaolu, et sedakorda võitsime 11ga või see, et ma üle 9 kuu jälle korra tööl käisin? Mine võta nüüd kinni :D

Pihupallilink nišispordialade hardcore-huvilistele tuleb SIIA

Kaalumistulemuse pärast ei pea ka pikalt punastama:

85,4 kg

Õlu ja pubipraad, my ass!