Kole nädalavahetus

mis paraku hakkab halvaks harjumuseks saama. Eile jooksin enne naabrinaise juubelipittu minekut ja siis oli kõik korras. 84,8 kg ei anna nurisemisks põhjust.

Tänane "karistusjooks" pärast eileõhtust söömasööstu oli vaevaline ja kaalumistulemus lootusetu.

86,6 kg

Teie Kuldemar "Monika" Voslap

PS: loodusvaatluste sarjast ka kordusi -> kakk ja halljänes kordamööda. Mõlemad peavad meid naabrimehega vist juba osakeseks loodusest, kuna kakk lendas paar korda oma patrullringil meist ikka väga lähedalt mööda. Tundub tubli isa olevat, sest vedas 10 minuti sees, mis me pärast jooksu jalga sirutasime, vähemasti 2 hiirt tammikusse (küllap hauduvale mammale). Jänes, lollpea, pidas aga vajalikuks meist päris riivamisi mööda kalpsata. Oleks põrandahari käes olnud, oleks varrega ulatanud looma oimetuks lööma. Tuli teine lopaki-lopaki, õige aeglasel sammul tänavatpidi alla ja keeras ristmiku peal meist eemale, et siis järgmises krundivahes aia vahelt naabrimeeste murudele minna. Nelja maja vahel lageda peal võttis oma vaatlusseisaku (selline poolkükk tagajalgadel), et siis mõne aja pärast vaiksel edasi lonkida. Eriti naglõi, ma ütleks! Ei tea, mida järgmiseks? Põdrad-metssead?

86,2

Sitaks käbe jooks

Täna naabrimehega koos 7,62 km 44.26ga! Asi on puhta hull. Kui ikka alla kolmveerandtunni juba hakkama saab, on aeg distantsi venitada.

Meite küla kakku nägime ka majadevahelise maltsapõllu kohal patrullimas.

85,2 kg

Homme-ülehomme pole aga midagi kaunist koitmas.

Setme päeva kokkuvõtted

Teisipäeval sundisin end jooksma koletu väsimuse kiuste. 12tunine tööpäev on tänapäeval minusugusele pussyle juba liig mis liig, eriti veel, kui sa pead juba kell 6 kuskil Lasnakal olema. See on muidugi lihtsam seletus mu närtsimisele, keerulisem on ... eeeemm... mmmöööö .... no pole seal mingit mud seletust. Lihtsalt tahaks ennast ka vanakooli meheks pidada ja rääkida nagadele 14tunnistest tööpäevadest ja 70tunnistest nädalatest, aga rääkimiseks see jääbki. Kui ka olnud selliseid asju, siis on praegu paras aeg endalgi lihtsalt nostalgitseda, sest ... mis sa se'st vanamehest ikka tahad.

Jooksin napid 5komamillegagi versta, sedagi kõndimisega pooleks. Sitt oli olla ja ega hilisem kaalumine enesetunnet just parandanud -> 86,4 kg

Täna, so siis kolmapäeval, oli see va' Stamina kappamine. Sõin enne jooksmist küll kõhu päris arvestatavalt täis, aga kuidagimoodi toksisin ikka ära. Seni kolmapäevajooksudest kõige "pikem" etapp (4,5 km). Kuna enesetunne oli eilsega võrreldes omajagu paranenud, ei saanudki sellest jooksmisest igikestvat psühhotraumat.

85,2 kg

Rähklen siin terve nädala, et jõuda reede õhtuks mõistetavasse kaalu. Et siis paari päevaga jälle moonikat teha.

PS: Kehalise seisundi ja eriti hetkeolukorra hindamiseks on hea tester - hommikul tööle minnes 5. korrusele ronimine. Juba esimeses korrusevahes tunned ära, kas jalg on eelmis(t)e õhtu(te) jooksu(de)st väsinud või mitte. Täna (neljapäeva) hommikul oli näiteks väga broo (eks pole ju muffigi joostud ka viimased paar päeva).

Loodusvaatlus vol keskuratteabjubamitmes

Tänane tähelepanek oli siis kopuleeruvad sinikaelpardid. Väga moodsal kombel oli neid ... kolm! MMF, kui moodne edasi olla. Uskumatu tempoga vudisid oma muidu kohmakate lestadega otse kergliiklustee ääres sihitult siia-sinna ja üks isane oli kogu aeg umbes täpselt veerand sammu emasest maas, et seda saaks "seljas olemiseks" nimetada. Lõpuks ikka sai sihile. Kolmas sibas nagu liimitult kõik see aeg emase kõrval. Vaeseke ... :P

7,62 km 47.26ga ja 86,2 kg

Trahvirood

Kuidas seda nüüd öeldagi... et tegin nädalavahetus otsa "moonikat"? Noh, et muudkui mõtlesin õigetest asjadest , aga tegin ainult valesid :/ (mul olid meretagustel maadel isegi jooksmiseks vajalikud nartsud ja sussid kaasas!) Muudkui sõin ja sõin ja sõin. Katkestasin söömise ainutl selleks, et ... juua! Olen oma kaalumädaga tagasi eelmises aastas pmst, aga ... küll oli hea!!! Uskumatu kogus grill-liha, muiduliha, rabarberikooki, kringlit ja mida kõike veel. Märkimata ei saa jätta ka pardi-confit' ja neid teisi hõrgutisi, mida Arensburgi resto pakkuda võttis.

Nii oligi, et kodu poole sõites mõtlesin täna täitsa tõsiselt, et eesseisva nädala jooksul ei söö ma mitte midagi. No et kohe MITTE MIDAGI. Aga et uus nädal veel natuke liiga kaugel oli, läksin jooksma. Olgu pääle, et vihma sadas, aga ikka jooksma. Proua jooksis suurema osa teest kaasa ja naabrimees päris lõpuni välja. 7,62 km 46.42ga (mis iseenesest on päris ontlik aeg, aga jalg oli päris pehme lõpuks all ka).

Sauna ka natuke ja siis uus katse kaaluga. Esimene lõppest meelemärkuse kaotusega. Napilt jäi puudu, et 100 täis oleks tulnud. Napilt :/

87,4 kg

Nõuandeid vol 1

Kui teil on plaan kaalus juurde võtta, siis siin on üks universaalne vinkki: "söö palju, jookse vähe" Nothing beats the classics!

86,2 kg

Klassiku tsitaadiraamat

"Joome parem siit laua pealt põhjad ära!?" - niipalju siis tänasest jooksmisest

/dialoog kodustes tingimustes proua sünnipäevapidustuste lõppfaasis/

No kas pole nunnu, ah?!

Pärast lebopäeva

"Aga jooksu ei tee, me jooksu ei tee!" - kui prafraseerida populaarset Eurolaulu. See oli siis eile.

Täna 6,65 km 41.01 minuti kestel mööda väga loomingulist trassi.

84,9 kg

Sõnamurdja

Eile pärast jooksu (no õigemini juba keset jooksu) olin kidel, et täna jooksma ei lähe. Korralik väsimus oli ihus ja sellest jostapunitamisest ei olnud mingisugustki rõõmu. Ei alguses, keskel ega lõpus, ammugi siis pärast jooksu.

Täna aga oli päeval aga korra selline tõmme jooksmaminekuks, et peaaegu oleks keset päeva läinudki. Jäi aga sellegipoolest õhtu peale. Võrreldes eilse jooksuga ensetunde muutus absoluutselt +/- (so muutusteta). Nii oligi, et jooksin ainult 4,1 km ja otsisin omale lisavabandust tibama hakanud vihmast. Igal teisel päeva oleksin jäänud õue sea vihma lausa ootama, sest mulle väga meeldib sooja vihmaga väljas olla (ja soe see alanud vihm oli). Aga eks ta ole, sitta tantsijat segavad ta oma munadki.

85,1 kg

Enesehävitus?

Nädalavahetus pole ju veel õieti alatagi saanud, kui juba käitun korraliku ossina - grill suitsema ja õlut ka. Hüvakee küll, et seda viimast ainult pindi jagu, aga ikkagi. Grilli pealt seda ja teist, magusat ka ja nii ta läheb. Mõni ime siis, et joosta jälle sitaks raske ja vastik oli?!

85,6 kg

Teadagi.

Vihmaussid ründavad! iiiiiik!!

See imeline soe öö, mis on soojem kui need tänasele eelnenud päevad kõik kokku, on välja meelitanud vihmaussid. Pärast jooksu jalutades oli tükk tegu, et majade vahel kõnniteel mitte puruks tallata kõiki neid tuhandeid vihmausse, kes täielikus suunakakofoonias seal ringi roomasid. Ja neid oli tõepoolest tuhadeid. Täielik festar, nagu vihmausside Positivus pool tundi enne Muse'i live'i :P

Joosta oli muidugi igavest sitt - kõik tehiolud olid ju lausa ideaalsed - soe ilm ja tubli proua jooksis ka suurema osas trassist kõrval ja kõht polnud ülemäära täis ja mida kõike veel, aga enesetunet polnud. Sellegipoolest 7,62 km 49.01ga (viimased 2,5 natuke paremas tempos, esimesed 2-3 olid ikka imeaeglased).

83,8 kg

Soojad ilmad

Päris meeldiv oli joosta, kui õhutemperatuur on plussis. Naabrimege geps näitas tänase Stamina jooksu pikkuseks 3,62 km, oligi meeldivaks lõõgastuseks pärast eilset enesületust. Kuigi jooksime minu eestvõttel päris "puanases" - väikese profiiliga rajal tuli keskmiseks kiiruseks 9,9 kmh.

84,9 kg

Tasahilju hakkan nädalavahetuse söömavapustustest üle saama.

Pikad jooksud

Mõnele sitke pefiga jooksuplikale ei tundugi see teab-mis distantsina, aga täna jooksime naabrimehega 8,3 km (aega kulus 50.23 ja keskmist kiirust näitas geps 9,7 kmh). Minu jaoks on see midagi uut, sest päris kindlasti ei ole ma viimase 10 aasta jooksul ühekorraga nii pikka maad jooksnud. Ja enesetunne oli pärast jooksu ja jooksu ajalgi nii hea, et kannatas ringi vahtida ja selle uue trassi peal igast' linde-loomi silmata (kokku 10 metskitse, nahkhiir, autokepparid, kuulda oli ka rukkirääku).

Dai boh, kui nüüd kaalu pealt veidike lohutust ei tule!

85,1 kg

Vahi vingatsit!

1. Küll oli rõve joosta. Olgu et ei murdnud jalga ega libastunud teol.

2. Jooksu ajal mõtlesin, et mille poolest Ühtse Eesti suurkogu kui toode erineb nt Toomas Anni vol-kes-teab-juba-mitmes plaadist? Ei suutnudki välja mõelda pädevat erinevust. Sarnasusi on see-eest aga enam kui mitu: mõlemad koosnevad ainult klišeedest; mõlemaid müüakse tuhandetele; mõlema infantiilne tilu-lilu lõpeb tühjusesse ja pimedusse; mõlema müügiedus osalemise pärast on hiljem häbi; mõlema fenomeni sisukus ja sellele osaks saav meediakajastus on mo meelest pöördvõrdelises sõltuvuses ... (siinkohal jätka loetelu juba ise). Phäh!

Näeh, vingusin siin ära ja siis lugesin Delfist Harri Kingo kommentaari. Oleks ta mu feissbuugisõber, paneksin talle sada laiki! ;)

50:17ga jooksin 7,62 km ja kaalusin pärast seda 86,2 kg

Johannes Aaviku reinkarnatsioon

Täiesti süütust anatoomiaalasest diskussioonist kasvas välja täiemahuline keeleuuendus. Naistel emakas - arusaadav, omakeelne, sõnal vägi sees. Meeste puhul kasutakse ühe organi kohta ladina laenu "peenis". Omakeelsena viitaks justkui millelegi peenikesele ja kasinale. Aga kui ei olegi nii tilluke? Mis siis peaks kutsuma "jämis" ve? Aga kui on just pikkusepuudega see organ? "Lühis"? :D No-ja-nii-edasi.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Eile oli õnne uhkes sünnipäevalauas istuda. Hektarite viisi seapraadi, ahjukartuleid, kapsast, singirulle, täidetud mune ja mida kõike veel. Õõh! Kõik mu pärastlõunane kaalurekord kadus potist alla sihukese ludinaga, et lausa uskumatu. Täna veel ämma juures ka väike puristamine seoses emadepäevaga ja ... eeeemmm... polegi nagu midagi enam rääkida.

Jooksime küll naabrimehega 7,62 km (49:50) ja saunatatud on ka, aga egas' see siis kohe aita.

85,5 kg

Päevajooks

Et terve nädalavahetus ei mööduks moešõude, teatrietenduste, klubituuride ja juubelipidustuste tähe all - käisin keset valget päeva jooksmas. Ajasin aga leiva ahju ja õue! Hoopis teistmoodi kõik päevavalges - inimesed sagivad ringi ja kõik koristustalguist nädala jooksul koguneda jõudnud koerasitt on nõnda kenasti vaadeldav. Peab seda valgel ajal jooksmist tõsiselt kaaluma ja mitte ülearu tihti ette võtma, muidu võib täitsa vabalt patoloogiline koeravihkamine välja kujuneda.

Lohistasin oma 7,5 km ära tasahilju (loe: 48.48ga). Jooksmast tulles oli leib ka valmis. Hästi järjestatud ;)

83,8 kg.

Weeeeeee! :)

Kultuur pressib peale

Eile veeti mind moeshow'le. Mnajaa...

Muidu oli igati tore. Oli toredaid inimesi ka. Aga kui see üritus on selline käsitöönduslik, siis olgu juba lõpuni. Tublid moeloojad neljakesi oma kollektsioonidega näitasid väikeste vääratustega pikitult muidu tublit taset, aga modellid ... no hüva, ma ei hakka soiguma siin pulkjalgadest ja kehamassiindeksist 12 ja 14 vahel, aga naturaalne siid voogamas nii imeliselt ümber külmavõetud siniste anorektikujalgade ... äää... ära räägi! tagasi mul tõid naitmääri! Kas armilised põlved on tänapäeval mingi uus trend, millest ma veel kuulnud pole. Sõnaga, enam paelus mind aineline keskkond, kus üritus toimus - pottahjud, tahveluksed, vanad aknaraamid, peegellaed.

Ja meie oma väike aftekas kahevahel oli siis pärast keskööd BonBonis. Pettumus veel suurem. Nii palju koledaid inimesi! Ma ei ole päris snoob (ehkki pisuke kalduvus on), aga eile riivasid küll silma igasugused kottis pükste ja triikimata (pealegi 4-5 numbrit vajalikust suuremate) särkidega nohikud ja keskealised rullnokad ja pahapeal prouad ja pärishoorad ja üle pea õlitatud juustega (need viimased nelikümmend üheksa karva) antooniod jakessalkõikolidveel ... Võeh! Muidugist oli toredaid või vähemast talutavaid inimesi ka, aga vanasti oli BonBon suht-koht kindla peale minek, sest päris Kannu Kõrtsi püsiklientuur seal end hästi ei tundnud. Päris alguses toimis isegi selline asi nagu feisskontrool. Oh, aegu ammuseid! Isegi muusikavalik oli eile nagu Uuno raadios - Annie Lennox, Erasure (ei aita siin miksimine ega värskeltlisatud tümakas midagi). Täitsa perses, ma ei oskagi midagi muud öelda. Õnneks olin koos oma isikliku meelelahutusega ja see oli väga armas.

Ilma jooksmata kaal 85,5 kg. Täitsa talutav.

On the road again

7,5 versta 49.07ga. Tubli proua jõlkus ka kaasas suurema osa teekonnast.

Teeks kultfriiki ka: käisin täna Draamakas "Hiilgav"at vaatamas. Vaheajal joodud vahuveinilaadsest lürrist sain korraliku puhituse ja tahtsin teise vaatuse poole pealt kas ära minna või vähemasti mahlaka kärinaga peeru lasta. Dekoratsioonid olid odavad, papist. :P

85 kg

Stamina kolmapäev

Järjest kasvava kaalu taga on vale söömarežiim ja lühike jooks (3,9)

85,8 kg

Aga äkki on põhjustanud minu kaaluiibe see õrjetu toode, mille täna oma majapidamisest leidsin. No milline meestevihkajast inimkoletis midagi sellist ... eeeeemmm... invaliidistavat küll välja suutis mõelda!? Dr. Beckmann, kelle nimega seda inimsusevastast toodet reklaamitakse, miks ta küll juba Haagis tribunali all ei ole, ma küsin?!

Söö, sõber, söö, söö rasva end kui siga!

paras ongi parafraseerida siin seda vana joomalaulu. Käisin jooksmas küll naabrimehega koos, aga ega see aita.

85,6 kg

Tänase vahva korvpalliõhtu auks võinuks ju kirjutada ka: "Söö, Sõber, söö, söö rasva end kui siga! Oma viimased veeringud Visnapuul' vii ja ütle, mis elul on viga!?"

Napilt neljas. Jälle.

Pihupallijuttu.

Taas EML neljas koht. Kehra oli tegelikult haavatav ja ka esimeses mängus kodus 1-väravaline allajäämine oli veel üleelatav. I poolaeg läkski värav-väravas, ainult lõpp vajus ära ja vaheaeg tuli kokkuvõttes juba -5. Veel teiselgi poolel saime paar korda nõks lähemale, aga ei tulnud kuskilt ega kelleltki seda eneseületust, mida oleks vaja olnud ühe lisakäigu leidmiseks. Võistkondlikult oleme nõrgad juba aastaid, sest koos ei treeni ja tegelikult on sellise Tarva-tüüpi sidususe ning emotsiooni puudmisel ka muid põhjuseid. Päris nukker oli pärast mängu, vägisi tükkis tilk silma.

Jättes aga selle hala kõrvale, võib hooaja ligeda sooritatuks hindele "4-". Neljandast kohast allapoole ei langenud ja ühe esimesest kolmikust karistasime hooaja algatuses ka ära (seesama Kehra). Selline see plaan oli ja enamat tahta olnukski juba päris ulme.

84,8 kg

Mida kõike ma nüüd siis olen?

1. Keskealine

2. Pallimängudes üldlevinud klassifikatsioni järgi veteran

3. Läbinud veerandi katseajast

4. Taastumas eilse ja täna sissesöödud pidutoitudest (erilise tänu ja laubaga-vaibani-kummarduse saab nende eest vanaproua Tünkarson Sakust!)

5. Jooksnud järjekordsed 7,5 km

6. Jooksust ja saunast hoolimata jupp maad raskem, kui äsjalõppenud nooruses, 85,2 kg nimelt