Lõunamaale ära

Nädala jooksul saate kuulda nüüd, kuidas ma lõnamaal saia süües paksuks lähen. Ainuke lootus on, et ma ihnurina ühistranspordi pileteid osta ei täi ja sellevõrra rohkem jala ringi kaabin ja last käe otsas vean või -kärutan.

Höhöö ;)

Uus postitus ... küllap' siis on uudiseid! :D

paneme seekord siis kehamassi arvulise väljenduse kõikse ette (eks ole ka põhjust):

83,1 kg

napilt, väga napilt, ei ole sinu poolt praegu loetav selle blogi viimane postitus ;) 200 grammi jäi puudu ... Mõtle ise, mis see võiks olla, ehk siis õigemini küll võinuks mitte olla: pakk lehmakomme, klaasitäis vett (minu puhul siis kardetavasti Borjomi), vähem kui pool õlut (minu puhul siis päris kindlasti Alexander), šokolaad (Moonika puhul 2 Ritter Sporti), või (appike, no pakk võid oleks juba päris rõve! :D) muud seesarnast.

Ja eksib see, kes arvab, et poolekilone "põhja"parandus issanda armust või siis lihtsa vaevaga tuli. Rängalt eksib! Kui laupäeval kelkisin pärast hommiku(no taas, minu puhul ikka pigem ennelõuna-)jooksu, et küll saab aga vahvaid tulemusi, kui veel õhtul ka jooksma lähen, siis eile võtsin plaani enne suuremat kaagutamist midagi muneda ka. Nn "hommikul" (loe: kell 11, kui õhutemperatuur oli juba lähes 30 ja päike leekis seniidis) 3,5 km päris kabeda tempoga ja sinna otsa 12 tundi hiljem oma "põhidistants" - 8 km - ka. Kusjuures-kusjuures, see viimane 43.05ga. peabki vist hakkama õhtustele põhidistantsidele hommikuti soojenduseks alla jooksma, siis on enesetunne nii hea, et kannatab päris joosta kohe.

Traditsioone murdes

Mitu leboõhtut järjepannu on viinud selleni, et peab midagi ette võtma jooksmisharjumuse meeldetuletamiseks. Näiteks hommikul jooksma minama, justnagu täna. Pealegi, kuskilt lugesin (kes, kurat, enam mäletab, kuskohast küll), et aeg-ajalt teeb hommikune enne söömist jooksmine head. Et pidada efektiivselt rasva põletama ja puha. Ütleme nii, et jooksmise ajal muidugi muffigi aru ei saanud, et rasvad teistmoodi (või et üldse) põlenud oleksid. Vältimaks organismi hommikuse jooksuga päris ribadeks ehmatamist, ei jooksnud just ülearu palju (5,35 parasjagu poole tunniga). Kui saaks õhtul ka majast välja, oleks puhta tore. Väikese vaevaga saaks siis päevase jooksuportsu üle 10 kilomeetri.

Peale jooksu oli kaal 84,1 kg, mis pole sugugi lootusetu.

Kvaliteetinimene tarbib ikka kvaliteetmeelelahutust

st käisin lapsega kinos. Lelulugu 3. Kuldne, ütleks klassik selle peale.

Mh, ja kuna naabrimees ettevaatamatult välja lobises, et me võime minna ka tema autoga, siis avanes ülisoodne võimalus külmkapist pint Sassi võtta ja see lakkamatu mõnumõmina saatal ihusse läkitada. Ouyeah! Nirvaana!

Jooksust ei juttugi jälle, kaal 85,4 õhtul.

84,9

ja seda ilma jooksmata. Asi oleks juba päris roosiline, kui oleks veel välja higistama ka viitsinud minna. Aga niisama persetada oli ka mõnus. Pool õlut jõin hoopis ;)

Männiku hunt

Stamina jooksul käisime ratastega. Edasi-tagasi 28 km, täitsa rattasõidu moodi kohe.

Nii oligi see tänane duatlon selgelt rattaspetsiifiline, ehkki ka jooksu oli üle 4 km. Minul oma veerand versta veel enamgi, sest kohe alguses panin esimesest pöördest mööda ja siis vigade paranduseks rutjasin läbi räga õigele rajale ;)

84,5 kg

Tegin pajatäie vaarikamoosi ka oma heki vaarikatest. Mingi tubli 4 liitrit valmisprodukti sain esimesest korjamisest, mida lapsed enne ära süüa ei jõudnud.

oehhhh...

Peenetundelised seda posti ei loe /disklaimer/!

Nädalavahetuse olin Saaremaal. Teadagi.

Esimesed töönädala päevad lähevad selgelt taastumise tähe all. Üleeile (esmaspäeval) jooksin öösel 8 km superajaga - 44.23 ja täna öösel 5,7 km. Täna plaanis Stamina jooks Männikul. Eile õhtuks suure vaevaga 85,1 kg peal. Vahepealsest me ei räägigi...

Aga asjast ka. Saaremaa üllatas muidugi "vana hea" praamijärtsuga pühapäeval, esimene tund kulus Pädaste ristini jõudmiseks ja kokku läks 4 tundi laeva saamiseni. Faking neli tundi 21. sajandil! Peale kõiki neid jutte, kuidas riigi dotatsiooni abil ostetud uued laevad nii Hiiumaa kui Muhu kursil kõik järjekorrad ära likvideerivad. Pärast seda, kui riik on mõlemal liinil nelja sadama rekkimisse sadu ja sadu miljoneid uputanud. Türamaivõi!

Kõik mandri-eestlased on aastaid luftitanud oma maksukroone sinna Leedo lüpsipumpa. Sadu miljoneid. Mis ei takista tal sellise kass Basilio muigega kogu MKMi ja terve ilma üle irvitamast. Miskipärast hakkab mulle üha enam tunduma, et MKM on lihtsalt üks rõve parask, mille kaudu meie riiki kõige suuremate tükkidena "alla lastakse". Leedol võimaldatakse lahkelt inimeste maksuraha eest omale uusi laevu osta, Heleniusele ehitatakse mingi 150 MIO eest teed tema selgelt üledimensioneeritud Tallinn Gate projekti juurde pääsemiseks, no mida veel?!

Sööst

allapoole kaalutabelis. Vahepeal vedelesin siin paar päeva niisama ja kaal näitas ka muigugi kohe vastavalt 84,8 ja suisa 85,5 :/ Aga ei midagist, täna parandasin vead ja käisin jalgrattaga Sütiste metsas (minnes 8,5 ja tulles 8 km, tassivalik erinev) jooksmas Stamina jooksu. Eile oli ikka nii sitaks palav, et la' persetki ma tahtsin kuskile metsa vahele jooksma minna poole päeva ajal. Ja mul ei saanud rohkem õigus olla selle edasilükkamise asjus! Täna oli ratta selga karates juba kõigest 24 pügalat sooja (tõeline arktika, kas pole?) ja joosta lausa lust. Nagu siin mõnedel päevadel (õigeminin öödel) kuupäeva vahetuse paiku.

Jooksin mõnuga ja sellest tulenevalt oli ka aeg poole minuti võrra parem nädalatagusest. Väntasin aga rattaga tagasi ja ongi uus kaalureks käega katsuda või silmaga vaadata, kuidas kellelgi :D

83,6 kg

Erinevalt eelmisest korrast ei kulunudki 100 grammi peale üle kahe kuu. Natuke üle kahe päeva läks seekord.

Nädalavahetuse raport

jalkafinaali suhtes mingisugusegi respekti ülesnäitamiseks käisin jooksmas parasjagu enne mängu. Küll oli palav joosta! Higi lahmas mööda selga alla nagu Iguassu joast ja lõppeks väänasin seda särgist välja usutavasti toobritäie. Aga oli abiks. 8 km, aega fikseerimata (polnudki kõige halvem enesetunne, hoolimata hilisest söömisest).

83,7 kg

Et respekt jalgpalli suunas ülearu suur ei saaks, pesin vaheajal autot. Vaheajal ja teise poolaja esimesel viiel minutil, ilma millestki ei jäänud. Lõpuks jäi tulpidel ikka õlipeade vastu jaksu väheks. Kurb.

Ahjaa, kaalurekord ka :D (andis ikka oodata raiska, oma 63 päeva!)

Kakud, jänesed ja muud

Täna nägin oma "tootemiloomi" jälle - jänes jooksis ees oma 150 meetrit ja kohe järgmisest postivahest tõusis see meite küla kakk lendu, et ülejärgmise tänavalaterna otsa istuda. Päris lambi alt läbijooksmist ta siiski ei kannatanud, tõusis ikka enne lendu ja lappas minema. Ei tea, mis sehvt neil on, et ikka paarikaupa silma jäävad?

Jooksin jälle 8, aeg oli nigel ja kaal ka 84,7 kg

Kes ütles, et pikkus pole oluline!?

No on ikka küll ja mul oli reede õhtul tavalisest pikem ... jooks :P Tagasipöördesse jõudmise aeg näitas, et teab-mis rekordit ajalises plaanis loota ei ole, nii võtsingi asja edenedes päevakavva distantsi pikendamise. Tavalise ringi viimases kolmandikus venitasin ühe tänavavahe kõrgemale (jajaah, seesaama põiktänav, kus ma talvel korra munadeni lumes "jooksin" ja vahepeal vaid esisilla varal edasi roomasin!) klindi poole, nii et sinna üles jõudmiseks jooksin siis tasapisi Harku järve tasapinnast kuni peaaegu Tabasalu klindi otsa. Salakaval värk - lohistad küll joosta siin sirge maa peal justkui, aga kui topokaarti vaadata, siis oma paarkümmend meetrit tõusu kokku merepinnast suhtelist kõrgust võttes. Absolutnumbrites seda enam selle üles-alla jonksutamisega. Hää veel, et ma kuskil Missos ei ela! Ja et teile siin muljet ei jääks, nigu ma miski poolmaratoni oleks läbinud või muidu ultrajooksu teinud, siis olgu ajaloolise tõe huvides märgitud, et seekord 8 km 46.50ga.

Nädalavahetuse künnisel on kehamass täitsa rahuldav, näis siis, mis esmaspäeval rääkida on (või valitseb mu blogis tähendusrikas vaikus).

84,2 kg

Väle värk

Täna jooksin kiiresti. Väga hilja alustasin (napilt enne keskööd) ja küllap' tahtsin kiiremini koju tagasi saada. Pöördesse jõudsin kaks sekki hiljemgi, kui eelmise kiire jooksu ajal, aga lõpus lõin kella kinni juba 43.27 peal :) Distants ikka 7,7 versta.

84,7 kg

Ratta/jooksu kombo vol 2

Kolmapäev jällegist ja jooks "siinpool" kesklinna, mis tähendas rattaga kohelejõudmist, vahepealset jooksukest Tipi spordihoone taga männikus ja hilisemat kojuväntamist. Ratast oli ehk 9 km jagu otsa kohta ja jooksmist napp 3,5 (ehkki Stamina väidab kangekaelselt kõikide oma etappide kohta, et need 4 km pikkused on).

Paar päeva toiduga reguleerimist mõistlikus rütmis ja kaal jälle lähenemas normile, vaatamata vahepalsele lebotamisele ja jooksu vältimisele.

84,9 kg

Õlle koju ostmise vältimine (ja iseenesestmõistetavalt kogu selle kojutoodu nahkajoomine) muutub üha raskemaks. Eilne jalka oli nii faking igav, et oleks käepärast olnud, ma joonuks vist mingi 10-11 õlut raudselt ära. Esimesel poolajal juba. ETV kommentaatorite orgasmieelne oigamine "no küll on pingeline mäng, no küll on aga põnev ... aaaaaah!" ajas sita sihukese lahinaga keema, et ei kuulnud omi mõtteid ka enam. Kuskohas seal see põnevus oli, ma küsin, ah?! Teisel poolajal aitas YLE2. Siiamaani nean end, et varem selle peale ei tulnud.

1000. verstapost

Natukene enne 7,7 km jooksu lõppu jõuid kätte see kurblik hetk, mil täitus kilo-kilomeeter minu jooksuprogrammi päris algusest arvates. Aga vähemukuikaheksakümmendviiskilogrammi-eesmärgist on vahepeal sujuvalt saanud miinuskolmkümmendkilogrammi ja see viimane on senimaani täitmata.

85,7 kg

Joosta oli uskumatult vastik. Käisingi ainult seetõttu, et juba käeval selle 1000-kilomeetri postitusele pealkirja ära panin :/

Eesmärgi täitmiseks teeme nüüd mõned hoogtööpäevad.

Lünga lõpetuseks

Eile vedelesin niisama ja ei jooksnudki. Hoopis üldharivas-populaarteaduslikus loengus käisin. Väga palju teavet, mida varem lugenud-kuulnud poleks, ei esitatud, aga sellegipoolest muhe. Pärast veel Pikakari rannas romantikat (nurrrrrrr!) ja nii oligi, et jooksuga kaasneva kilo-pooleteistkümnese kaalukaotuse ärajäämisel näitas kaal 85,9

Sel ajal, kui meeletud blogardi-prouade hordid Lendava konna kollaseid kintspükse ja Armandi lillat lipsu Alfredis ründasivad, niitsin mina kodus muru ja lasin priipärast käes oleval päikesel hea maitsta :) Ja maitses hea küll.

Õhtul jooksma. Enne ööd jõuab mu järeltulev põlv ka kaugetelt meretagustelt maadel koju.

84,5 kg

Konditsioneeri-nohu

Kontorirottide ja keldrikakandite ja muidu kõhu-usside igasuvine "õnnistus" - konditsoneeri-nohu/köha (vali sobivam või hea õnne korral ka mõlemad) on kohal. Say hallelujah'! Kontoris pole konditsioneeri, aga see-eest autos jälle on ja sellest piisab täiesti. Hoiad küll massina 20 pügala peal, ei ürita meeleheitlikult 16 kraadi autosse sisse saada, aga ikka ta ju puhub päris vahva hooga algatuses, kui auto on paar tundi õues seisnud ja sisetemperatuur lähes 40 juures ning istmed perset kõrvetavad.

Ja organism on sellest jamast väheke nõrga. Ei jõua joosta. Eile (neljapäeval) 5,7 versta ja sedagi jalutamisega pikitult. Paar päeva jutti on nüüd jooksmas käidud, peaks vist korra pausi pidama. Senine praktika näitab, et pärast pause on tükk maad lustakam (superkompensatsioon, mai ääss!). Nädalavahetuse künnisel on aga pausist rääkimine puhas blasfeemia. Pattulangemine on neil päevil imelihtne... Lisaks kõigele tegin esmaspäeval joostes korra ettevaatamatu liigutusega tõukejala põlvele liiga ja nüüd ei anna see kurat järele. Eile ka veel oli täitsa tunda - otsest valu ei ole, aga seal foonil kogu aeg selline ebamugavustunne ja väike hirm. Hommikuti tundub törtsuke turses ka olevat ja trepist üles kontorisse ronides on selgelt tunda, kumbast põlvest jutt käib.

Kaalusin 85,3 kg

Kolmapäevajooks

Jaanikupaus on läbi ja toimus järjekordne jooks. Ülemiste järve ääres, seal Viljandi maantee pool. Kuradi palav oli!

84,4 kg