98,5

mida oli ka arvata ja võis karta sellest pudelist veinist, mis siin kahepeale ära sai joodud õhtul ja ... taaskohtumisest peotäie soolapähklite ja paraja jupikese toorsalaamiga sinna veinikese manu :-/ Nõrkus on minu keskmine nimi, mis muud.

Külmad ilmad

Käisin siin poole öö ajal veel jooksmas. Ühtepidi oli päris kena - ensetunne oli hea (jooksin kohe paarsada meetrit enam, kui siin viimasel ajal tavaks :-) ja taevas oli selge, tähed särasid mis hirmus ja kuu oli seliti. Aga külm oli - lombid lausa jääs, tuul kah. See loode/põhjatuul, mida siin ilmaennustuse kohaselt pakutakse, puhub nii kenasti seal kuskil poole jooksudistantsi peal otse kurguauku üle lageda Harku järve uue pika sirge peal ja vähemasti homme on seesama jama. Naabrimees ka otsustas selle nüristava sörkimise asemel võrkpalli mängima minna ja ega ma teda püha ürituse reeturiks pea. Tal ka natuke emotsionaalsem õhtu siis. Ise ju samamoodi kolmapäeviti käin käsipalli vaatamas pingi pealt (enamasti). Ehkki küll see nädal oli paus, tuleb see-eest järgmistel nädalatel kaks mängu nädala kohta - Arukülaga peame ära mängima karika veerandfinaali kodus-võõrsil ja meistriliigas samamoodi kaks mängu. Kesse kurat nii palju sõita viitsib, ah?

Kaalu peal oli üle tüki aja positiivsemat sorti üllatus, ehkki ma päeval lisaks tavapärasele menüüle ka kümmekond soolapähklit endale lubasin (no küll olid kuradi head!). 98,1 kg.

Asjast. Lühidalt.

99

Näljane räägib ikka leivast

ja kaalulangetaja salatist.

Lõuna ajal teed marinaadi (eriti defloreerimata oliiviõli, mesi, veiniäädikas, inglise sinep, chillikaste (ja jumala eest mitte magus!), sool, seitse-kaheksa rosmariiniokast peo vahel sekka hõõruda) ja viskad selle mögla suurele broileri rinnafileele. Siis on mõneks tunniks rahu majas. Las see kana tiss vedeleb seal mahlas lausa köögilaua peal, pole teist tarvis külmakappi ajadagi.

Kui päris asjaks läheb, siis:

lõikad 6-7 redist sektoriteks (või ratasteks, kui sulle nii rohkem maitseb);

vahelduse mõttes paned praeahju sooja, sätid nii 200 C pääle, siis jälle väits pihku;

ühe paprika viilutad 2-3 cm pikkusteks kaunikesti õhukesteks viiludeks;

peotäie marineeritud kurki paprikaga samasse formaati;

apteegitilli (moodsal ajal on selle aedvilja nimi fenkol, poesildil lausa fenkool (?)) hakid imeõhukesteks liistakateks (ja selle jaoks peab sul ikka terav, ma mõtlen TERAV, nuga ka olema, sest ega's iga tuntsliga saa süüa ju üldse teha) ja koguseks võtad hakitud kujul paar supilusikatäit;

Kuskil seal kurgi geomeetrilise ümberkujundamise järel on ahi parasjagu palav, sätid teise siis grillirežiimi ja ajad kana ülemisele siinile solaariumisse.

Nii, nüüd võtad oma kõige suurema salatitaldriku/-vaagna ja pillud kõik seni katkilõigatud asjad sinna pääle. Siis võtad panni ja paned selle pliidile (mitte saltivaagnasse, kurat võtaks!), kuumaks, mehise peotäie kõrvitsaseemneid röstima. Kui esimesed praksatused pannilt tulevad (signaliseerivad seemne paisumisest ja kesta lõhenemisest), keerad praeahjus vedeleval tissil teise külje. Kohe viskad ka kõrvitsaseemneid panni peal paar korda ringi (kui ei mõista, segad pannilabidaga nt). Võtad pannil tule alt, küll ta seal jääkkuumuses röstib. Vaatad ahju, et kana ei kõrbeks (lased grilliga ainult ilusa jume peale, et sa jumala pärast ära ei kõrveta ega kuivata!). Kui on mõlemalt poolt parasjagu tooni võtnud, keerad praeahju nulli, aga kana jätad ahju järelküpsema, ahjuuksega ei lehvita.

Kastmeks õli (ikka see eriti neitslik), veiniäädikat, imepeeneks hakitud (või pressitud) küüslauku, soola, mett. Klopid või raputad korralikuks emulsiooniks.

Nüüd rebid paar head peotäit jääsalatit suupärasteks tükkideks ja kui on, viskad juurde lambasalatit ja/või lollo rossot või mida iganes salatilehte sul ka hankida pole õnnestunud, sinna kõikse suurema taldriku peale. Segad kogu seda juurikavärki peoga väheke. Nüüd on aeg lind ahjust välja lasta - lõikad sellest parajad viilakad. Siis viskad rohelisehunniku pääle lindu ja teri ikka kordamööda segamini ning kõige otsa triibutad kastme.

Ja ei jäägi muud üle, kui söö ja ainult inise mõnust (justnagu mina).

Kogused on kahele.

Paar näpunäidet (vinkki, nagu hõimuvelled tabavalt sõnavad) ka: kui sa apteegitilli aniisimaitset ja -lõhna ei talu, kasuta nt rukolat (annab ka sutike särtsu muidu lamedale rohelisele); ära sa kana jumala pärast liiga ära kuivata ahjus, enne olgu seest väheke vedel; salatit rebi taldrikusse otse külmikust ja vahetult enne lõplikku segamist (siis ei närtsi ära, nagu sel raisal kombeks on, eriti veel kokkupuutes sooja sihvka ja linnufileega); veiniäädikas võib olla hele, tume, roosa, miks mitte ka balsamico (ise kasutasin vaarikamaitselist); kui tahad eriti POSH olla, võid jaurata ka vutimunade ja/või saiakrutoonidega.

Ja kogu selle übertervisliku õhtusöömaaja finaaliks pulgapealt 99 :-)

Väike hirm on

ei taha kohe kaalule ronidagi, sest ega's enesetunde järgi sealt miskit head tulemas ei ole :-/

Kuidagi ei saa sellest 100 kg joonest kaugemale, et reedel mahaaetud habemele püsivamat õigustust saada. Täna käisin takkatraavi juuksuris ka, pole kohe päris hulka aega nii ludu peaga olnud kui pärast lõunast pügamist. Usutavasti 2 aastat pole nõnda kasinat frisuuri kandnud.

Kaalul numbrid 99,4

Nigu naela taga kohe! :-( No mis kuradi oksakoht see on siis, et üldse ei edene?

Lõpuks vajub ikka ära

Pühapäev. Justnagu ohutu igasuguste prallede ja söömade-joomade koha pealt, aga võta sa näpust! Kodus eilsest õhtust saadik naisukese tehtud eriti hea kook vedelemas. /kõrisõlm tegi "lõnksadilõnks"/ Naabrinaine tegi imemaitsva õunakoogi. /kõhukorin/ Teadagi, kuidas see päev läks.

Et natuke helgemat nooti ka sekka viskaks selle hala juures, tuleb mainida, et käisime lastega jalutamas (naabrimees oma jaoga ja mina oma klooniga). Sealjuures konkurentsitu päeva nali tuli minu võsukese suust, kes teatas ühel hetkel, et: "meie Jennaga käime käest kinni, võtke teie ka käest kinni!" No hallooo!?! Vähe sellest, et me iga jumala õhtu-ööse külarahva imestuseks jookseme küla vahel sihitult ringi, siis nüüd käsikäes päise päeva ajal ringi tuterdades poleks ka käsi piiblil või pea pakul vandudes ükski hing uskunud, et see pole meie aplombiga kapist väljatulek... ;-) Nii et seekord jäi ära.

Mass seekord 99,4 kg. Mis siis veel oleks saanud, kui oleks suutnud kookidekiusatusele vastu panna :-) ?

Nädalavahetus

...koos oma klassikaliste ohtude ja karidega on käimas. Nagu eile ähvardatud ja kardetud - naabriplika sünnipäev... Olgu-olgu, et ei söönud palju (kaks lehttaigna-viineripirukat ja kartulisalatit ja pool (õnneks väikest) torditükki), aga see vähenegi oli juba ülearu, sest tegelikult polnud ju vaja. Olin vajaliku õhtuse korra kenasti kodus ära söönud, tervislikult ja puha - ilge nälg oli, aga ikka mämmerdasin veel laual aurava söögi juurde toorest taldriku peale teha.

Pärast tihkusin jooksu ajal naabrimehe rinna najal nutta, et küll, kurat, on raske sellist režiimi pidada, et ikka mõikaks ka... ikka lipsab selliseid "viineripirukaid" sisse valel kellaajal ja küll on neid kordi, kui avastad end jälle söömas justkui oleks eesmärk maorebend ja poolteist tsentrit kehakaalu juba samaks õhtuks saada... Ekspressis oli kohe üle lehekülje artikkel ja paar case study't just meeste söömishäirete kohta. Hirmuga lugesin algatuseks, aga rõõmuga tõdesin lõpuks, et pole mul häda ühti - oksendama pole kukkunud pärat ühtki "õgimist", toitu prügikasti ei viska ja ainult kapsast-munavalget-kanarinnafileed ka ei söö. Kuigi-kuigi - tuleb tõdeda, et eks mu stardikaal oli paljuski (enamuses, kui aus olla) tingitud stressisöömisest. Miski erand polnud peale südaööd raske maotäie söömised. Ja ma mõtlen RASKE. Mitte et siis praegu stressi poleks (on, ja kuidas veel!), aga millegi üle peab ju inimesel elus kontroll ometigi olema!

Joosta oli kaunikesti muhe, nii venitasimegi jooksu sadakond meetrit tavapärasest pikemaks.

Mass 99,6 kg

Kurat, küll tahaks teada, KUI hea oleks joosta teist samapalju veel kergemana, kui ma täna juba olen, ah?!?

PS: naabrimehele tuleb kulpi lüüa, et ta viitsib minuga öösiti jooksmas käia. Nagu kaks öökulli.

täiesti tavaline päev

Kena, et täna reedele omaselt joomaks ei pööranud ega muidu mingit söömaorgiat ei toimunud kuskil. Aga küllap homme see-eest on naabriplika sünnipäev :-/

Tavaline jooks.

100,4

Enesetunde järgi ootasin paremat tulemust. Ja siit järeldus, et enesetunnet pole neis asjus suurt mõtet usaldada.

Nädalavahetusele vastu

Eilsed kurvad kaalumistulemused sundisid täna kohe mitu korda jooksma. Päeval käisin oma vana armsat koduringikest jooksmas ja nüüd öösel veel korra. Sedapuhku pikendasin seda koduringi veel 2,5 peale. Loodetavasti aitas õhtul söödud pelmeenide vastu ka rokikohvikus nauditud Kimmo Pohjose ning KTU üliäge live kus sa oma hiiklaslikku pärapoolt õõtsutatud. Täiesti arusaamtuks jäi seal aga "soojendusbänd", kelle esinemise lõpus kostis kogunenud rahva seast täiesti eksimatult üksmeelne kergendusohe. Ja ma ei liialda siinjuures. Sest kui see polnud sitt, siis ma ei te mis seda üldse on. Aga see selleks, kaalule nüüd!

99,7 kg

Salamahti lootsin paremat, aga ei tohi nuriseda.

Luhtunud lootused

Kui eile lootsin, et tegemist on platooga, siis täna selgus, et keset platood on täitsa korralik kaldeera... ja seda kõike käsipallikolmapäeva (mis ometigi ju alati nii kenasti aidanud on) kiuste. Omast arust olin küll viks ja järgisin igati seni edu toonud režiimi, aga näed'sa siis.

100,3

Nii hoida!

99,7

Loodetavasti on see nüüd siis see "platoo", milliselt tasemelt toimub järgmine kuristikkusööst (kui kujutleda minu kehamassi dünaamikat lineaarse graafikuna).

uued väljakutsed

Nüüd, kus massimõõtmise aparaatus on korra näidanud juba selliseid imenumbreid, et minu grafomaanlik sooloetendus on saanud lausa esimese kommentaari julgelt kõhnukeselt, ei saa ma ometigi loorberitele puhkama jääda! Kes seda küll enam mäletab, aga tuletagem meelde, et algselt väljapraalitud eesmärk oli ju kokku -30 kg, mis tähendaks jõudmist 82,9 kilogrammini :-S No ja sinnamaani on veel aega kuid ja kuid... Paraku.

Täna siis 99,8 kg mis taustsüsteemi arvestades polegi ju teab-mis paga resultaat. eks sai tavapärastele söögikordadele lisaks naabripere printsessi sünnipäeval paar tükki pitsat (õnneks väikesed) sisse virutatud ja kass-arturi-kooki ka paar viilu, aga peamiselt suutsin piirduda siiski arutu arbuusineelamise, morsikulistamise ja kohvilürpimisega. Tort (kindlasti imemaitsev) jäi seekord puutumata. No kas ma ei ole vapper, ah? :-) Need neljaastaste sünnipäevad on ikka ilge nuhtlus paastujatele. Jummala õnn, et pererahvas polnud kärakat kuskile kapinurgale sättinud, muidu oleks raudselt lappama läinud...

Oioioioi! (valimisteteemaline postitus)

... /kandev vaikus, pea norus, lavalt ära vasakule/

??? mis siis nüüd õite toimus Tallinnas? Ma ei uskunud, et Lasnogorskis nii palju sibulaid pesitseb, ma ikka olin seni arvamusel, et seal on kenasid venelasi ja normaalseid inimesi ka. Aga pole.

Kui gerontoloog Vassiljev ja vene kriminaalide jooksupoiss Boroditš korjavad siin paesel pinnal kordi rohkem hääli kui "suurparteide" esinumbrid, kui KE teine mees (teine, ma rõhutan) saab rohkem hääli kui terve Reform seal oravapesas Tartus kambakesi kokku ... Eestimaa inimeste asjud on selgelt mädanenud. Kas üks südametunnistus ei maksa Tallinnas täna enamat 1000.- kroonist või võrgutäiest küttepuudest? Valija hind on 40 kg kartuleid? Nii palju ei saa Tallinnas ajudoonoreid (ja veel ellujäänuid!) ju ka olla? Halloo?!?

99,7 kg Mis sitta rõõmu sellestki, et aastate takka olen jälle lambakaalus?

Iga tõus on uue languse algus

nii ka kaalutõus. Postituse sissejuhatus kõlab nagu Savisaare mantra aastatel 2006-2007, kui Ansipi valitusel läks niiiii hästi ja pappi voolas riigieelarvesse kui Iguassu joast...

Kaal aga, mass küll õigemini, on täna õhtuse seisuga 100,7 kg !!! Uues kilos jälle. :-)

Peale saunakaalu LCD-ekraani on ka maisemaid asju, mis teatavast progressist räägivad - nt üks püksirihm, mis juba 2 auku tahapoole tahab võtmist, kui on plaan pükse jalas pidada. Ja need on parasjagu pikad auguvahed, ma ütleks :-P

Veel 10 miinuskilo ja ma hakkan edulisesti mahtuma Baltika näidismudelitesse jälle. Oh seda pidu siis!

No on mul aga lööki .... tagasilööki!

Sõin õhtul koos naisukesega kõhu täis ja siin see on -> 101,7 kg

Õhtune ärevusehetk

Päeavase eduloo kestmine olekski liiga ilus olnud... Sellegipoolest sain uue ametliku "põhja", küll napilt paarisajagrammise, aga ikkagi. Eriti tähelepanuväärne on see veel õhtul hilja söödud kommi, šokolaadi ja jäätise taustal. Toitumine on varasemast ikka nii kardinaalselt erinev, et ma nimetan siin üht kompvekki juba millekski märkimisväärseks... :-/

101,4 kg

Ebausu kiuste

Eelmine kord, kui päevastest kaalumistulemustest kiresin, läks üsna nuseriti - õhtuks oli sihuke kõht ees, et hoia ja keela. Risti vastu igasugust ebausku teen seda nüüd uuesti.

Päeval 100,6!

Niimoodi olen juba õige varsti lambakaalus ja pean selle lõua utsa kasvanud rebasesaba maha pügama (nagu siin kõva häälega välja hõigatud on)! :-P

Uus reks!

Törts käsipalli aitas täna päris kenasti, eelkõige ilmselt seepärast, et käsipallikolmapäevad sisaldavad viimast söögikorda kuskil kella 17 paiku (kui ma olen suutnud tubli poiss olla). Päeval sõin küll mehiselt - hommikul tugevalt ja lõuna ajal ka sõbraga pubis täitsa arvestatav pubipraad. Teel Viljandisse sõin veel leiba ja toorsuitsusinki, aga sellegipoolest ... 101,6!

Kurja!

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab - seda näitas ilmekalt üleeilse kaalumise võrdlus eilsega.

Ega's tänagi midagi otse kiita lugu polnud. Õhtusöök sõprade juures kella 8 paiku. Ahjus tehtud metskits, lisaks põdramaks ja -keel. Et ratsioonis ka hädavajalikku tärklist oleks, siis ikka ahjukartuleid ka. Magustoiduks küpseõuna vaniljekastmega. Kõlab nagu kaalujälgija menüü? Mkmk. Aga eks eilse kaalumise ehmatus oli ikka suur ja motiveeris veel peale südaööd jooksmagi minema. Abi oli, (suurem) osa eilaõhtasest ehmatusest on läinud jälle. Ja abiks siin ka mõõdukad kogused kõige eelnimetatud ja väga maitsvalt valmistatud metsaandide tarvitamisel.

102,1

Äääh... :-(

103,7

(tavalisest suurem vedelikukogus päeva jooksul, lõuna ajal kõva kõhutäis, õhtul ka (ise tegin ju süüa jälle, eks) ja ainult viimase aja tavapärane jooks)

Saime abi!

Eilaõhtase ärajäänud jooksu asemele tegin täna päeval väikeste mööndusega vana armsakssaanud "koduringi! (1,9 km). Sõin normaalselt - õhtuooteks oma suppi ja õhtusöögiks kaalika ja 4 porgandit :-) - ja jooksin naabrimehega veel "uue ringi" ka. Siis lobisesin ta ukse es niikaua, kuni ta ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tuli minu juurde valmisköetud sauna ka. Nii et paras kaalulangetuse kombo - porgandid, jooks, saun. Ja oh üllatust!, tulemus ka vastav: 101,8!!!! Tegelikult ka poleks uskunud, et uude kilosse saan veel täna. Niimoodi võib siin veel endale ette kujutama ju hakata ;-)

Nädalavahetus käes... :-(

Eile õhtul (see on siis reede õhtul) oli kaal kõikidele jooksmistele vaatamata ikka 103. Põhjus oli õnneks suhteliselt lihtne ja kalorivaene - suure näljatunde leevendamiseks olin õhtul ära söönud paraja kotitäie kuldrenette ja kaks kaalikat. Hommikul pärast tavapäraseid "protseduure" oli sellest järgi jäänud 102,1 kg. Andis lootust ühesõnaga. Aga sinna see ka jäi, sest täna ju käisime külas, nagu nädalavahetuseti ikka. Ja ehkki ma suutsin söömisega piiri pidada, läks ikka paar pokaali veini ja sööki ka natuke. Kirsiks sinna peale ka tükk väga head (kiitus musikesele!) ricottakooki ja paar kruusi teed. Tulema ei saanud ka naiste pärast seal kuidagi ja nii jõudsimegi koju minut peale kella 1-te. No ja siis ma küll enam jooksma minna ei viitsinud. Päriselt ka. Ma olen siin mitmel korral küll jooksma läinud juba uue päeva sees (et siis pärast kahtteist), aga kell üks ja peale on/oli ka minu jaoks liig. Eks homme püüan siis "järeleaitamistunde" teha.

103,4

Nädalavahetus hakkab lähenema... appikene!

Mul tuleb juba neljapäeval paras masekas peale, kui mõtlen, et nädalavahetus juba kopsib uksele ja teada on, et igale poole küllaminekut paistab nii lau- kui ka pühapäevaks. Jeerum-jeerum.

Ja siis need päevad, kui ise kodus korralikult süüa teed (no näiteks kasvõi nagu täna) - kuidas sa siis ei söö õhtul miskit omatehtut? Liska kõigele muule režiimivälisele hüppas õeraas meilt läbi ja jättis oma poja meile hoida, seniks kuni nad ise mehega pulma-aastapäeva puhul restos romantikat tegid. Eks pärast lapsele järgi tulles ikka kohvi ka meie juures ja no nii ta läheb...

Ja mass ka praegu vastav: 102,8

Asjatu kartus. Vähemasti eseimese hooga.

Täna sõitsin Põlvasse pihupallimängule. Asjalood aga läksid sedapsi, et mängida sain lõpuks maksimaalselt minutit 10. Nõnda oli kaaluvõtmise aspektist soojendusest rohkemgi kasu kui mängust endast. Sestap' ka pelgus, et viimati ei tule miskit head sellest õhtuseses-öisest kaalumisest.

Aga polnudki hullu -> 102,7 kg. Kümne kaotatud kilo piir on nüüd siis ametlikult ületatud!

Abiks siin ilmselt toitumisrežiim, st et viimati sõin kuskil kella viie paiku :-)

Nooh?

Küll tahaks, et paar viimast õhtut ennast näidanud trend saaks jätku, aga mis sa siin tahad või oled, eks elu tee omi korrektiive.

Hommik oligi liiga ilus, et olla lõpuni tõsi. Praegu siis 103,2. Aga parem ikka kui mitte midagi.

Eivõiolla

Hommikul pidin suure ehmatusega kaalu pealt maha kukkuma, kui see näitas 102,7... :-) See on siis pooametlikult arvestatuna juba üle 10 kg miinust võrreldes stardiaegsega!

Ptüi-ptüi-ptüi! Peaasi, et nüüd siin keksimisega ära ei sõnaks ja suure rõõmuga mingit 4000 kcal päevamenüüd omale ei tee kohe "preemiaks".

Juba parem!

Millal see viimati oli, kui ma senikehtinud "põhja" tegin? Päris mitu nädalat tagasi vist.

Nüüd on siis aeg hakata uuesti päevi lugema, sest täna õhtul ametlikult uus reks: 103,7 kg!

Selle eelmänguks on kahtlemata olnud duubeldatud jooksudistantsid viimstel päevadel. Peab jätkama.

Kohutav ordiil

Eilaõhtase maorebestamise vastukaaluks niitsin päeval muru ja jooksin õhtul tavapärasest pea poole enam. Ja nibin-nabin sain selle tulemina kuskile sinnakanti, kus ma olin oma kaaluteemaga pea kaks nädalat tagasi. Kuradi mahavisatud aeg see nimetatud poolkuu! Täitsa räme, kuidas ihu tõrgub kahanemast... Kogu selle paarinädalase aja sees pole ma joonud ühtki õlut, sittagi magusat söönud ei ole, toidukogused (kui paar pidu välja arvata) on olnud kasinad ja ikka ei mingit progressi. Masekas tuleb peale lausa.

104,3

"Põhjamärk" my ass

Põhja asemel saime eile õhtul ilusa lumise tipu pealpool pilvi.

106,3

Ei saanud "põhjamärki"

öösel kaaludes oli ikkagi 104,1 ja ega põhjust pea kaugelt otsima - omatehtud toit maitseb teinekord ikka nii pagana hästi, et sööma unustamine on kerge tulema. Nii ka eile õhtul.

Äääääää....

eile õhtul, oktoobri esimesel päeval siis, oli kaal 104,8. Seda kõike vaatamata päevasele vereandmisele ja õhtusele kapsadieedile. Aga ma väga ei muretsenud, sest kaalumise ajal oli kõht kõvasti porgandit-kaalikat-pirni-õuna-viinamarja-kiivit täis ja Borjomi olin ma ka päris ohtralt kulistanud. Sellest andis märku ka hommikune "check-in" - 103,8.

Täna olen kohe päris korralik ja ma tahaks näha, kui õhtul uut "põhjamärki" maha ei pane. Aitab jamast, juba üle nädala käib üks töllerdamine seal 104 ja 105 vahel.