Pallihooaja tõehetk

Viimsi KK võimlas, algusega kell 19:30

Edit: Lõppes kuskil pääle poolt üheksat ja ei saa öelda, et põnevust ja dramaatikat poleks olnud ;)

Vaata SIIA ka

Stamina lõppes kätte ära

Järgmine nädal on veel aftekas, jookse enam pole. Mis iseenesest on ju sobiv, sest pihupallihooaeg on juba täiega peal ja selle nädala jooksul "vedas", kuna CB/Viimsi omi kodumänge vist hakkabki neljapäeviti pidama. Omad jaod on ikka kolmapäeviti, nagu mitmel varasemalgi aastal.

Käisin jooksmas

... aga sõin ka.

Nii et win - loose situation, või mis?

2 hane

tulid ahjust ja ... maitsesid hästi. Nende suguvennad ja -õed muudkui lendavad teist ööd järjest üle põhjaranniku lõuna poole, räme põhja-kirdetuul purjedes. Nimetatud tuul on iiliti säherdune, et selle harjal võiks juba autogagi kuskile purjetada. Jooksma muidugi sellise tuule ei minda ;)

Enekas

ja peaaegu täielik oli see tänane jooksmaskäik. Otse sööglauast, rullbiskviit oli veel risti hambus, kui pükse jalga kiskusin. Pidigi sitt olema see enesetunne, kui's muidu. Õnneks ei lasknud naabrimees end heidutada ja oleks jooksnud 8gi, kui minust vaid asja oleks niipalju olnud. Kuue jagu oli.

AWARE

päeval oli Kalasadamas nii palju rahvast koos, et kogu see heina trampimine, ühissupp, pakendid ja muiduläbu, mis sellistel rahvakogunemistel paratamatult tekib, jättis vist oluliselt suurema öloloogilise jalajälje, kui see akvatooriumist sodi väljaõngitsemine eales head teha suudab. /päeva kiun on nüüd olemas/

Õhtul oli veel Seiklusjuttudes aftekas, kuhu ma läksin pmst tartlaste kiuste, kes eile lubasid seal Põhja-Lätis üksteist ketitada ja muid SM-trikke teha enne kõrtsuminekut. No et ma ka siis nagu kõrtsis käinud või nii, ja eks mul, vanamehel, tule nüüd harjutada natuke ka, sest Eris on ähvardanud Meerikamaalt koju tulla ning mind mööda siitkandi kõrtse ringi vedama hakata.

Kahe kirjeldatud ürituse vahel küpsetasin laari leiba ja käisin jooksmas ka. Kombineerisin uue trassi omale, puhtalt suurest igavusest. Ja uudishimust, et üle tšekata siin külavahel hirmsa raginaga käima läinud ehitused. On siin nii elukondlikku kui ka ühiskondlikku kerkimas.

Tervist!

Ammu pole sihukest asja olnud, et tervis järgi oleks andnud, aga nüüd on see käes. Korralik nohu on hiilinud vaikselt ligi, alguse sai see porno nädala alguses, kui ühel jooksukorral selgelt külm oli üle poole distantsist. Läbi nina hingamine on võimalik üksnes tänu pseudoeferdriinile.

Eile muidugi katsetasin järgi, kas lapsega basseinimine võiks täies õies nohule kuidagi hästi mõjuda. Mõjuski, nohu läks veel kaunimini õide. Jooksma ju ei saa minna - nohu! Selle asemel hoopis vette ;)

Nohu on endiselt hea vabandus spordist hoidumiseks. Täna lähen kaubanduskeskuse parklasse sõidasissekinno.

Eelviimane Stamina

oli eile Kadriorus. Et kiiremini jama kaelast ära saada, jooksin kiiresti. Või noh, mis kiiresti, enda arust kiiresti jooksin.

Ja et kogu päev ei koosneks ainult tööst ja ühest spurdist kuskil Kadrentalis, lõpetasin kodus ka riiuli installeerimistööd. Kui mõnedel siin võtab kummuti kokkupanek mitmeid päevi ja arvestatava koguse kanget alkoholi ning toob endaga kaasa lugematu hulga närvirakkude lahkumise närvirakutaevasse, siis mina, tunnustamata tislerigeenius, tegin riiuli suisa oma väikese valge käega valmis ja kinnitasin seina. Funkab. Ei kuku kaela ega midagi.

Üllatus küll ... aga käisin jooksmas

7,2 km. Naabrimehega koos. Poole peal oli veel nii hea olla, et pähe kerkis ketselik mõte minna nädalavahetusel valgel ajal mingit päris pikka ringi jooksma. Õnneks naabrmehenimeline terve mõistu sai siiski mu luuludest võitu ja tõmbas hoo maha. Vist peab harvem jooksma või midagi, liiga lollid mõtted hakkavad pähe trügima.

Tuttu ää

I'm so gonna go to sleep at this point now!

Õpetaja Laur

tuli mulle meelde täna, kui "optimeerisin" oma jooksuringi. "Kui kahte rehkendust ei jõua, siis tee üks*. Aga tee ise! Mitte ära kirjuta maha ja valeta siis, et ise tegid!"

Organism oleks kannatanud ka "tavapärase" välja, aga kodus oli saun soe ja otsustasin sedapidi ihule kuuma anda.

PS: kenasid kaksikuid kohtasin. Üks oli voki ja teine rulluiskudega paduvihma kooserdama tulnud. Tublid!

* = 4,2

Omas elemendis

st et ilm oli külmavõitu, tuul puhus ja vihma sadas. Kohati päris validasti. "Vanad head ajad" tulid kohe meelde, kui oli veel mehisust ikka iga õhtu jooksma minna, vaatamata asjaolule, et vabalt võis sadada pisemaid poisse või selliseid keskmisi pussnuge. Südantsoojendavate nostalgiahetkede eest saab mõned tublid boonuspunktid nabrimees, kes soostus minu poolretoorilisena mõeldud küsimise peale siiski jooksmatulemisega. Vähe sellest! Jooksis kogu kohustusliku programmi kaasa ja oli päris rõõsa veel päälegi (hoolimata sellest, et ta esimest korda väidetavasti seda kaheksat tegi).

Tähelepanekuid teelt: laupäev ja isegi linna serva taga kakerdab lakku täis teismelisi. Kaks tüdrukut üritaid kahevahel talutada endavanust tattnokka, kes jeeli-jeeli veel omal jalul kaaberdas. Järve ääres uue kergliiklus tee peal tulid vastu. Kui tagasi jooksime, siis ei tulnud ega läinud nad enam kuskile, noorärra oli visan'd end kraavi horisontaali, jalga puhkama, piigad valvasid kenasti juures. Loodetavasti ei lasknud nad tal seal liiga kaua puhata, sest tegelikult oleks kohalik konstaabel pidanud ta üles korjama ja koju viima, kus mõnele lapsevanemale väikse protokolligi koostama. 15 ehk oli neil vanust.

Ümmargune

number.

Õhtust korda bloggi jõudes olin parasjagu 10001 hit selles ajaveebis. Minu austus neile 9-le inimesele, kes ka neil lootusetutel päevadel siin kolamas on käinud, kui juba õige jupp aega mitte ühtki postitust pole ilmunud (rääkimata, et siin kunagi üldse midagi tõsist oleks ilmunud).

Ja need ülejäänud 20 inimest ka, kes nn headel päevadel siin ringi lööberdavad, olge tervitatud!

Eilast jooksu käisin täna Nõmmel järgi tegemas. Märga on taevast tulnud tublisti ja kogu see nõlva-alune oli seal üks suur mäda. Ja kuna päevaplaan oli lootusetult umbe jooksnud juba jooksmajõudmise ajaks, siis jooksin täna tõesti, nagu klassik seda tabavalt kirjeldanud on (panin sihukese paasaga, et mättaid ja väiksemaid loomi lendas kahte lehte). Selg oli kuklani pasatäpiline. Ja kuradi jalg ikka annab märku, et kõik ei ole päris korras. Mingid veidrad valutamahakkamised ja sama veidrad valu kadumised, lambist "ära suremine" ja muu selline weird shit. Äkki see meite tuntud Hobulausuja mõistab ravi soovitada? Tal oli ju miski huvitav teooria, et hobusel jääb kohe mõni (või mitu) jalg vigaseks, kui hobu lahti hammustab, et "nüüd vist hakatakse võistlema sundima!" Muidu võiks ju karjuda "bingo!" või "heureka!", aint et ma ei näe siis kuskile seda võistlust, mida minusugune vana lahinguratsu karta võiks... :/

Hooaeg algas, see pihupalli oma

Eelmise aasta superüllatust ei suutnud võistkond korrata, ehkki tänavu olnuks üllatus väiksem ja salamahti lootjaid oli ka rohkem. Aga pole hullu, ehk kohtume poolfinaalis ka, pärast seda, kui need kolm tulevat korda põhiturniiril selja taga on.

Stamina jooksu tuleb siis nüüd kepikõndijate vahel teha eilse eest täna takkajärgi.

8

Arva ära...

... kas ma käisin täna sellel "laulupeol" või mitte?

Punkti saavad need, kes õigesti arvasid! :D Loomulikult ei käinud.

Ma saluteerin neile pöörastele, kes marataoni jooksid. Nt elu esimesel3.19 aja teinud härra - mis sa kohe oskad sihukese asja kohta kosta. Aga ... seal 9500 ärevile aetud pühapäevasportlase vahel seigelda ... no ei ole just minu tassike teed. Maksa kahe hea veini raha, et saaks kuskile Mustamäele ära parkida ja sealt 12 kilomeetrit starti jalutada, pärast tagasi ka. Näkäää!

Uksest välja, paremale, edasi, vasakule ja edasi, siis jälle paremale /jätka seda jada natuke/ ja ongi omad jooksud tehtud. Saun on ka sõniks juba soe. 8 km.

PS: kas üksi mulle tundub, et eestlased on üks kampaaniarahvas? Talguid teeme kapmpaaniakorras, haiglaid rahastame kampaaniakorras annetuste läbi. Jooksmas käime kampaaniakorras. Eks laulupidugi ole üks suur kampaania - kui palju on ühes keskmises külakooris lauljaid aasta pärast laulupidu valla misiganes ürituse ajal laulmas ja kui palju aasta enne järjekordset laulupidu kvalifitseerumisüritusel? Eemalt vaadates võib ju Sügisjooksu osalejate arv jätta eestlastest mulje kui pöörasest jooksurahvast ... aga tegelikult?

Vahepealsest

Kolmapäeval öine orienteerumine Õismäe rabas, kus arvatavalt 2,8 km rajale kulus tund ja seitse minutit :D Kes senimaani arvas, et Koomas Toomase aliase taga peitub Sixten Sild või Tarmo Ottesson, peab siinkohal uuesti arvama.

Neljapäeval "kolmapäevane" Stamina jooks (pmst jooksin tervisekõnni rajal) Hiiu staadioni taga. Mingi porno vaevas lõpus põlve. Issias vist.

Sõnaga - odav laisklemine. Ime siis, et perse jälle pekki ei kasva.

Koledaid käsipallilugusid

Nii, nüüd alustame lugudesarja, kuhu hooajapikku mitmeid täiendusi kardetavasti tuleb. Moodne oleks vist postitus lihtsalt ära täägida, aga ma viitsi. Olen hoopis nagu kaasaegne Juhan Jaik, hakkan teile rääkima sihukesi tondijutte, et hoia aga müts peas kinni!

1. Normaalne käsipalliturniir hakkab pihta ikka nii, et sa pead pühapäeval juba enne kella kaheksat ärkama ja läbi teeremontide ("läbi tormi-tuiskude, jõudis järve äärde, kus terve meeskond uiskudel...") sõitma kuskile perifeeriasse.

2. Soojenduse ajal saad palliga vastu näppe, kolme sõrme kahed liigesed otsustavad liikuvuse osas moratooriumi välja kuulutada, sa teibid neid.

3. Kiirrünnaku (no kas see ise juba ei ole uskumatu? "kiir...-misiganes minu puhul:) ) ajal tõmbab mägede poeg sulle koos kätesse raiumisega ühtlasi ka piki koonu. Peab seda normaalseks. Tema kooli direktor peab seda ka normaalseks. Koon ei pea ja on hiljem nagu Tõpratohtri kassil.

4. Mingi alaealine ja -kaaluline konn nimetab sind "affiks"*. Tema kooli direktor peab seda ka normaalseks. Eemaldab sind mängust. Aga sa ei muretse, sest eks ole see ju omamoodi tunnustus, kui amööb sind selgroogseks peab (teame ju küll - "pimedate riigis on ka ühesilmaline kuningaks")

* Alles hiljaaegu sain teada, et "aff" on nagu halvamaitseline, "manks" olnuks sõbralikum või nii.

Sügishooaja algus

Igasugune rannas aelemine, grilli tossutamine, suveteater ja muu selline "suve"-värk on se'ks korraks taas seljataga. Üle pika aja surusin end jooksma. Jooksin 6,1 km ja selle aja jooksul oli mahti mõelda igas't veidrate asjade peale. Õhus oli mingi suure asja ootust, aga kas päris tormiks lähebki ... no pole kindel. Ei tea mida küll ütleb sihukese asja kohta see ennustaja-Endel, kes tagantjärgi kõiki asju ennustab?

Tuul on tõusmas ja kõikidest kanalitest tuleb aiva hädakisa, et varuge vett ja laadige akusid ja ärge välja minge ja mida kõike kuradit veel. Mis see kodus konutaminegi aitab, kui nt mingi mädan'd kirik võtab nõuks su majale pääle kukkuda vms? Räme paanikaõhutamine, millest ma mitte m...igi aru ei saa. Hullem kui seagripi puhul. Kusjuures siin jääb üdini mõistetamatuks, et kes sellest tormipaanika õhutamisest kasu peaks lõikama (vs ravimifirmad seagripipandeemia case'is)? Nigu sõda oleks koitmas, et varu aga tikke, soola ja petrooli. Kui päästeamet "hoiatab" inimesi, siis kas see annab mingi vabanduse riigi vähesele päästevõimekusele? Teeb kuidagi vabandatavamaks Põhi- ja Jaotusvõrgu ilmastikukindlusetuse? Imege muna, kurat võtaks!

Nägin eemalt ka päris mitut tublit pilooti, kes sellise puhangulise tuulega Lennart Merisse maha tulid. See võib olla tavapärasega võrreldes umbes sihuke tunne, nagu lahingusimulaatorist kuskile Helmandi tolmusele põllule sattuda habemike kalaššitule alla, RPG killud ümberringi laginal savisse täkkimas.

Terve mu jooksutrass on nüüd valgustatud ja suures osas kena kõnni- või kergliiklustee. Nii et vingu vähem, lammas!

Stamina

Inglise keeles siis "vastupidavus". Jooksusari on Stamina oma, aga mida ei ole, on vastupidavus. Minul siis. Korra tundus küll, et "oi raisk, küll ma jooksen ikka vägevalt!", aga see jõe sälkoru nõlvast ülestulek tõmbas korraks jala täitsa töntsiks. Sinnamaani panin küll ilge pasaga, või nagu klassik seda iseloomustanud on - nii et mättaid ja väikseid loomi lendas kahte lehte. Kokkuvõttes polnudki ülearu hull. Vingumine asjata.