Jälle üks raske jooks

Ei olnud enesetunne täna parem ühti kui eile. 7,7 km ja aeg 46.52 - paras kohatäide ja jooks kalorite kulutamise pärast (aga eks ta selle viimase pärast tegelikult siin ette võetud saabki ju. Nigu see jooksmine mulle kunagi meeldinud oleks, häh!).

84,8 kg

PS: kangesti tundub, et nädalavahetuse edu kaalurindel on teatavas korrelatsioonis pikkade magamistega samal perioodil. Piisab vaid normaalselt 8-9 tundi magada, kui on jupp maad kergem kaalust maha saada. Magad aga 5 tundi, nagu see nädala sees paraku normiks on, ja kohe tükk tegu, et hoidagi, langetamisest rääkimata.

PPS: teatrisse viidi mind ka täna. Linnateatris see va' sakslase armastamise lugu. Noored mängisid sümpaatselt (õnneks polnud Priit "algatuseks paar tundi rehepeksu" Võigemasti kord) ja võtsid publiku ilma igasuguse videovisuaali, libapoliitilise agenda, pöördlava, pasunate ja tulevärgita kõripidi pihku. Ja see on minusuguse blaseerunud küüniku suust juba paras hosianna. Nii et mine aga ka, kui seni käinud pole. Sealt keldrist välja pugedes oli rahva seas mitmeid pisarakriime nägusid.

85,1 kg

Eilsega võrreldes lisakilo võib täienisti leida õhtusest menüüst.

Jooksin küll 7,7 km, aga olematu tempoga. Makku peidetud proviant segas

Jänesega võidu

nii vägev kuli olen juba! Jänes jooksis oma 100 m ees mul tänava peal, vaatas paar-kolm korda selle aja jooksul üle õla ja siis astus "rajalt maha". Nii et formaalselt minu võit, jänes sai disklaffi! Aga see selleks.

Eile ei jooksnud ja kaal oli enne magamaminemist 87 kg. Väga ma ei murtesenudki, sest lahutades sellest tulemist tavapärase jooksuga mahamineva 1,5 kg, oleks saanud päris rahuldava resultaadi. Ja üleüldse, täna joostes tulin päästvale mõttele, õigemini geniaalsele vabandusele - on ju ometigi jaanikuu ja jaanikuul, kui kõik õllepruulid ja tapamajad raporteerivad ulmelistest müükidest ja tootmisrekorditest, on minusuguse nõrga närvikavaga meesterahva kaaluspüsimine ise juba suur võit. Kaalu langetamine peab jääma mõneks teiseks kuuks. Või aastaks.

Tõsisemalt rääkides aga on täna täpselt 10 kuud täis sellest päevast, kui siia bloggi esimese sissekande tegin. Peatselt järgnesid rõlged pildid mu (toona) õrjetust ihust ja üha järgnevad raportid enneolematust edust kaaluvõitluses. Edu, ammugi sis enneolematu, on jäänud kaugesse minevikku, aga kaua see kesta ei saa. Aastat see kuradi nälja- ja naljablogi ei näe, seda ma teile ütlen!

Täna jooksin ilge pasaga oma 7,7 km. Kui tsiteerida klassikuid, siis jooksin nii, et mättaid ja väiksemaid loomi lendas kahte lehte! "Tagasipöördes" olin 15.38ga (jajaah, Ivo, viisteist kolmkümmend kaheksa!) ja kella panin kinni 43.33 peal. Selle valguses ei tundugi see Lollidemaa veeres joostud 45-kopikatega 8 kilomeetri kohta nii uskumatu enam.

Nüüd kükitan veel saunas ka ja siis alles näete dehüdratsiooni imesid! :P

84,1 kg

Nägite, jah?

Ebaharilik reede

Ei mingit ülearust söömist ja isegi jooksma jõudsin.

7,7 km meets 85,9 kg

Potist alla, vesi peale!

Vahepealne blogivaikimine on olnud "tähendusrikas" ja tihkelt kaalulangetaja patte täis. Kaks puristamist (naabrite ja sõpradega) on päris selgelt ära nullinud kogu nädalavahetuse ponnistused ja enamgi veel. No aga jaani(lau)päev ju ikkagi... Ja magada on saanud nüüd kaks päeva kohe looma moodi.

Jooksmas käisin täna Tabasalu-Muraste kergliiklusteel. Ei teadnud seal distantsi suurt millegi muu järgi arvata, kui kella pealt. Enesetunne oli uskumatult hea (eriti arvestades äsjase hommikul kella 4ni joomisega) ja tagasipöördele järgnenud distntsipoole suutsin esimesest 45 sekki kiiremini katta. Kokku siis 8 km (hiljem mõõdetud), ajaks 45.48, mis on minusuguse lödijala kohta ikka väga kiire jooks. Parasjagi pikk ka.

Päikeseloojumiseromantika Vääna-Jõesuu pljääžil sinna otsa ja sõniks juba kodus saungi soojaks küdenud, mmm...

85,7 kg

Ja see on pärast pikka jooksu ja tublit saunatamist ... :(

Järelkajad

Ehkki jooksuvaba päev ka vahel, polnud sugugi meeldiv joosta täna. Küllap' oli oma osa siin ka hilja söödud kõhutäiel, kuid sellegipoolest 7,7 km 46.01ga.

84,9 kg

Nädalavahetusest on meeleolukaid pilte ka. Mitte nüüd just fotokunsti suursaavutusi, aga see-eest seda sentimentaalsemaid või nostalgilisemaid. Mälestuseks varasemaid, no ja värskemaid kah->
















Meie kandis on ka selliseid maju, ei pea iga kord kohe Pisasse sõitma selle tühja asja pärast ;)

Mahe Mahavok ja kare Kare

vot eile (so pühapäeval siis) läks küll nii, et jooksma ei jõudnud. See-eest jõudsin aga päris kontserdile. Vähe sellest, et "maal" nädalajagu juba enne seda ja takkapihta nädal edasigi on klassikalisemate sugemetega muusika festival käimas, oli pühaba õhtaks sihuke levimuusika kontsert kohale toodud, et anna aga abi!

Soojendasid Leegitsev Sidrun ja Lenna, kelledest esimene oli just selline paras soojendussutsakas aga teine õlgu kehitamapanevalt sisutühi. "Meie oleme Lenna!"* on ikka natuke liiga suurustlev mo meelest ja täidetud oli see neile eraldatud pooltund justnagu eimillegagi. Lenna Kuurma on kena eestlane jah, aga see on ka kõik. Muusikaliselt pole tal, vaesekesel, vist küll mitte midagi öelda. No vähemasti eile polnud. Okei-okei, Kiur Aarma kitarriga laval, aga see pole sul "Kahvel", kus Kiur lihtsalt niisama oma (kahtlemata telegeenilise) lõustaga eetri ära täidab.

Mahavok oma Meridiaanidega aga tasus ootamist. Ei pea vist üle kordama, et musitseerivad nad endiselt laitmatult, Heini Vaikmaal ON, mida heliloojana öelda ja kogu ürituse produktsioon on ka kaunikesti pedantsuseni lihvitud. Korralik lava, tasemel heli-(isegi maale oli veetud see Heini lemmik surround), valgus- ja videotehnika, mõttega tehtud visuaalid. Mõjus. No ja Kare! Lust on lausa näha teda, kui ta kogu oma lihtsusega haarab. Laulab end hingetuks ja talle endale sügavama tähendusega lugude lõpuks nutu veerele. Kõik see tingel-tangel tähendas aga seda, et kodu-uksest astusin sisse juba peale kella 1te öösel. Ei hakanud uut rekordit jooksmamineku kellaaja osas seekord tegema :P

Kaal oli normi piires. Võttes arvesse nädalavahetust "maal", isegi eeskujulik. 85,6 kg

PS. targemad inimesed kiidavad ka Mahavoki kontserti. Mis mul muud üle jääb, kui veelkord nõustuda. Ja ooperistuudio noori käisin ma ka kuulamas. Mulle meeldis sealt seltskonnast see õbluke tenor, ilmselt seetõttu, et ta nii pagana üheselt meenutab mu ülikooliaegset sõpra (kehaehituselt ja miimikalt). Laulis ka peale selle veel :)

* - Lenna Kuurmaa lavale tulnud koosseisu tutvustades

Ekspeditsioon tsivilisatsiooni äärealadele

Kui eilne päev tõi mind "maale", siis loetud tunnid hiljem kargasin jälle jalule ja kimasin päris lõunamaale. Päike tõusis, ristiinimesed magasid õnnist und ja paar tundi hiljem Bütsants juba paistis pmst ;) Ja mis kõige uskumatum, kell oli kasin kolmveerand kaheksa (hommikul!!!), kui ma olin poole suguvõsaga juba Vastseliinas laadaplatsil. See on tegelikult uskumatum, kui peokeemiku alatu vale, nagu ta oleks Pärnus jooksmas käinud, endal paar liitrit rummikoolasid ja džinntoonikuid kõhus loksumas :D

Laat oli päris mastaapne üritus ja oma harukordsuses (isiklikult minu jaoks) omajagu hariv - pole mina enne Vastseliinas jalga maha saanud ja ühtlasi nägin ära ka kõik Lõuna-Eestis elavad inimesed (paraku kõik koledad kui kelder!). Paar tartlast oli vist puudu, aga ülejäänud olid küll kohal. Juuresoleval fotojäädvustusel sulandun laadalt soetatud peakatte abil laitmatult laadamelusse.

Personaalne laadahitt - mingi väikese Läti pagaritöökoja käsitsivormitud leib (rukkikroov, -püül, vesi, suhkur, sool, köömned, juuretis). Tõsiselt hea, kui vähestest koostisosadest suudetakse teha maitsev asi, rääkimata pärmi puudumisest. Muu kaup erilist erutust esile ei kutsunud, laat nagu laat ikka.

Ja nüüd jooksma!

/.../

7 km jooksin, mõmisedes muudkui, et "I'm jogging in th rain, I'm jogging in the rain!"

PS: vaata ka Kurjami juttu pmst samadest mõtetest-emotsioonidest. Muretsejatele lohutuseks, et see läheb tal 15 aastaga üle, ehk isegi 10ga ;)

Hõhhõõ!

Paneme panused, paneme panused (mütsi sisse)! Paljud teist uskusid, et ma päriselt ka täna õhtul "maal" jooksma lähen? Kes tõsimeeli uskusid, võivad nüüd sonist oma võidu välja võtta :D

6,8 km, nagu hilisem regio.ee abil mõõtmine kinnitas. Hoidku jumal, et ma homme jooksma ei satuks - nii võib ju veel kaalust mahagi võtta!

Ära maale, vanaema manu...

kus heterod kõik heina teevad, kasvatavad kanu.

Seda leedu muna ja metsavahi tütre asja peab ka veel vaatama ;)

Mis sealt nurga tagant paistab?

oojaaa... nädalavahetus maal. Aga ma võtan jooksuriided kaasa ja lähen jooksma ka! No kas saab ühe nädalvahetuse ka ilma 3-kilose kaaluvisketa või jah?!?

K0hutava enesvägistamise tulemusena sain täna ka õhtul õue. 7,7 km, üksi, kuna mu isetu jooksusõber on endale külg simuleerinud mingi korraliku põletiku ja nüüd on tal veatu vabandus viilimiseks varnast võtta. Break a leg or smth! No kas pole irooniline, ah?

85,4 kg

Duatlon vol 2

Külmallika uulitsal asuvas Nõmme spordikeskuses käisime jooksmas. Sinnasaamiseks tarvitsime taas kord jalgrattaid.

Täna siis 7-4-7 (mhmh, nagu Bõuingu aeroplaan).

85,6 kg

PS: rehkasin maikuu jooksud kokku ja ehkki takkajärgi tundus esiti, et kole lebotamine oli terve see lehekuu, siis kalk tabelarvutus näitab 140-millegagi kilomeetrit 21 jooksupäevaga. Juuni tuleb aga see-eest teistpidi "üllatus".

Ennäe imet, II jooks järjest!

enesetunne polnud küll kiita, aga tegu sai tehtud. 7,7 km.

86 kg

Iga algus on raske

nii ka minu uus algus õhtustele jooksudele. Noh, või nagu peaaegu uus algus. Viimased nädalad on olnud üks suur aelemine-õgimine-jauramine ja jooksma olen sattunud pigem juhuslikkuse printsiibist lähtuvalt. Vähemasti on, mida nüüd siis stahhaanovliku õhinaga parandama asuda. Täna algatuseks vana hea kalašnikovi kaliiber. Raskelt.

87 kg

No ikka VÄGA raskelt

Võistlus. JOOKSUvõistlus (sic!)

39. ümber Harku järve jooks. Sihuke nummer (olgu kohe öeldud, et tegemist pole finišikohta märkiva diplomiga) anti kah, et kõik nigu suurlauda lehmad karjamaal oleksid, numbrilipikud kõrvas :)

No oleks olnud surmapatt kodutanumal toimunud jooksul osalemata jätta, eriti, kui niigi õhtujooksude ajal pea veerandiku trassist jooksen samal rajal. Irmus rabelemine oli stardis ja tegelikult kogu rajal. Algatuseks oli rannatsoonis kohe üks "pudelikael" (sillakene üle väikese solgineeva), kus toimus suurem tammumine ja nügimine ja raja kolmas veerandik oli kõik üks saviligane rotirada kartulivao põhjas. Olime naabrimehega ennast stardirivis tagasihoilikult lõppu sättinud ja nüüd oli ikka ilge rabelemine, et prouadest mööda saada, kes seal ees meil kõik see aeg lohisesid-jalutasid-lõõtsutasid. Jooksmine on popimaks läinud (kui vaadata osavõtjate hulka), aga ega rajal kedagi mööda küll ei lasta, roni nii kandu kui tahad. Viisakust pole. Lõpks viskas seal kõige taga pussunuusutamine säheduse koblaka nii ette, et hakkasin lihtsalt mööda rabelema. Peale kellelegi ei astunud, katsusin läbi lompide ja üle mättas heinamaade ette suruda. Ära väsitas see jõnksutamine seal.

Poleks muidugi uskunud, et ma üldse oma elus kunagi ajan juttu, et "jooksin võistlustel kellestki mööda", aga ... ain't life a bitch? 85,5 kg olgu märgitud.

PS. õhtu edenedes käisime naabritega Moonis Romkal külas. Algatuseks sõin toorest liha ja värsket munakollast :), põhikäigus parti. Teine pudel barberat oli ka juba jupp maad maitserikkam kui esimene :D (paraku ei saanud ka see teine vastu uusaastaöösel Muhus tarvitatud barberale)

PPS. Keppi ja porkkana jooksuringilt -> Keppi: sain Unihiirelt (ei-ei, mitte seda ;)) kolme sekiga põske (see kuradi rähklemine seal järve taga nurgas! Stockholmi maratoni lõpetajale pole aga häbi kaotada); Porkkana: eelmisele ülemusele panin see-eest ise pooleteise minutiga :)

Pika päeva lõpetuseks lühikene jooks

Täna oli jooksu ehk napilt NATO kaliibri jagu (5,56) ja kohe annavad pika päeva jooksul sisselahmitud vedelik ja magustoidud tunda.

85,5 kg

Duatlonipäev

Tänased õnnenumbrid on 9-4-9. Küll tahaks kelkida, et jooks-ujumine-jooks, aga ... see oleks alatu laim. Ratas-jooks-ratas on tõele lähemal. No aga tore oli ka sedamoodi. Päeval õnnestus söömisega normi piires opereerida ja nii ongi kaalule ronimine samuti stressivaba.

84,5 kg

Kõigepealt 7,62 ... siis 85,4

Isegi oraakel käib jooksmas. Vahest.

Kalašši kaliiber tehtud jälle. Hirm oli suur, et suren esimese paari versta pääle ära, aga tühjagi. Toas tagas, hing sees ja puha!

86,5 kg

Olen oraakel

Nädalavahetus täpselt, nagu ennustatud.

Teie Monika.

Üks suur kuradi hädaorg ja pasarahe

Naermine EI ole ülearu kaloritkulutav tegevus, vastasel korral oleks neljapäev väga kõva kaalulangus tulnud. Eile olin nii kole vaevatud, et vaarusin täiesti uskumatul ajal juba voodisse ja magasin nagu raibe täna poole päevani. täna õhtul väikese sugulase sünnipäev ja homme terve päev selle päris lähedalt väikese sugulase sünnipäevapidu. Kõlab päris spordikaugelt, et mitte öelda -vaenulikult.

Seda, KUI jäme ma juba praegu olen, võite ainult arvata. Ma ei avalda.

Nädalavahetus ja sellega kaasnevad õudused juba terendavad

seekord hakkab "kultuuriprogramm" õite varakult pihta - juba neljapäeva varahommikul väljasõit peaaegu-Põhja-Lätti, kus tõotab puristamiseks minna. Ja enne pühapäeva pidama ei saa, ehkki lõunaosariikidest on lotus juba öösel tagasi pääseda.

Jooksmine oli täna Pääsküla rabas. Pidigi väga kiiresti jooksma, sest nii nagu vähekegi tempo langes, nii oli mingi 6-7 kg sääski seljas. Räme.

84,7 kg

Kui nüüd üdini aus olla, siis ootasin pisut "paremat" resultaati.

Tervis pöörab sitema poole

joosta ei jõudnud täna ja kurk oli imelik. Ei olnud otseselt valus, aga selline imelik kuiv oli küll, nigus oleks astma kallal. Ei pea vist mainimagi, et joosta ei jõudnud. Homme stamina jooks Pääsküla rabas, kuulu järgi 4,4 km.

tänane kannatuste rada 5,7 km.

84,9 kg

Paar kilo veel ja saangi jälle Monika blogisse laamendama minna ;) Või kui veel korra tsiteerida klassikat: olen ühe kõhugripi kaugusel oma ideaalkaalust! Tsitaadi päritolu esimesele äraarvajale oma isiklik vemmalvärss.

Lehekuu läbi

ja mina täpselt sama tark kui enne selle algustki. Selle blogi mõttes siis täitsa mahavisatud aeg. Pean teiste kaalublogides mölisemise ära lõpetama, see on nüüd küll üheselt selge.

Jooksin üksi oma AK47 kaliibri (7,62x51), aega kuluski peaaegu hülsi pikkuse jagu. Midagist 47 minutiga, nii et mitte päris 51, aga ikkagi kole palju.

85,6 kg

Suure hädaga kogunes maikuus jooksukilomeetreid 130. Ma nimesid ja aadresse ei nimeta, aga Kroku, va' meelehaige, jooksis nädalaga pealt sajaviiekümne. Sellise enesehävituse järel tuleks ka mul w26 jeansid jalga ;)