Kuradi veavaliselt...

läheb see teema mul siin. Kuradi vaevaliselt. Käitusin täna nagu kaalustvõtja paipoiss muiste - ei ma söönud ülearu, viimati lausa kella 5 paiku. Tegin sporti ja puha, aga ega see törts käsipalligi suurt aidanud.

104,5 kg.

Homme proovin sootuks radikaalset kaalulangeetusmeetodit - lähen teen veredoonorit. Näis siis, kas selline otsene dreenimine toob miski pöörde sellesse 104-105 vahemikus töllerdamisse või ei. Oleks ka juba aeg, ausalt öeldes.

Sadaviis

vaat see on see neli päeva kestev nädalavahetus ja külaliste voorimine ühtejutti. Raiskani.

Nädalalõpp kestab.

104,3 kg

Missa nädalalõpust ikka tahad...

Suure hädaga saab kaalu enam-vähem kuskil seal normaali piires hoida. "Normaal" on siin siis mitte üle kilo kasvu, kaalulangusest pole nagu mõtet unistadagi. Minu kehamassi dünaamika lineaarses graafikus on küll selline, mis lubab ilmeksimatult nädalavahetuste asukoha päeva täpsusega ära määrata ajateljel. Äsjamöödunud nädalavahetuse kiituseks tuleb öelda, et seekordne "karulõks" jäi kaunikesti mõõdukaks :-)

104,4

Lauba õhta

Õnneks on naabrimees Ivo soojalt maalt tagasi ja nõnda jooksimegi täna jälle koos oma õhtust "koduringi".

Kaal pärast Disainiöö raames toimunud moedemme ja aftekal võetud pooleliitrist koksi 104,5. Vähemasti suund on jälle õige.

Nädalalõpp käes ja magu juba punnis...

Niih, nüüd on siis majas üks töökorras arvuti ka.

Eile õhtul oli jälle lusti palju ja kaal nii muhe - 104 kg täpselt.

Karistuseks selle eest aga hakkas päeval omatehtud pikkpoiss täna nõnda maitsema, et ei saanudki pidama, sõin poole värskest pikkpoisist ja keedukartuleid (no kustkohast seda tärklist muidu ikka saad!) ka otsa. 20%se hapukoorega tehtud dipikastmest rääkimata. Jäle värk! Ja nagu sellest veel vähe oleks, sai Boheemis pool šokolaadikooki mandlikastmega ka sisse võetud veel õhtul hilja... pealegi ei olnud see üldse väike koogisektor. Oehh.

Vaatame, mida väikene jooksuring sellise saripatu vastu suudab. Post läheb praegu kirja ja pärast jooksu uued kaalud.

Ongi nalja jupp maad vähem. Õieti nagu polegi teist... 104,9

Senine oli praegu kõige pikem järjestine kaalulangus - viiel päeval järjest oli lugem "parem" eelmisest. Nüüd on jälle, mille nimel pingutada - noh, et saaks pikema järjestikuse langusperioodi... :-)

Kolmapäev on jooksupäev

Jälle sai jooksmas käidud, seekord siis viimast Stamina kolmapäevajooksu sel aastal. Lasse Viren'i nimeline võistkond on lagunenud ammu juba ja peaauhinna loosimisse pole lootustki saada. Pagana naised! Viimastel etappidel mitte ühtki! Ja mina käisin veel kahe etapi tagantjärgi tegemiseks Pirita rahvatriatlonil... jeeli-jeeli pääsesin eluga sealt ja seda kõike mille nimel?! Ah?

A' vahet pole. Eks ma jooksen õilsa eesmärgi poole edasi. Kuidagimoodi peab inimene ju oma KMI alla 30 saama ja muid eesmärke täitma.

Kaal kah, küll tavapäratult varasel kellaajal fikseeritud, aga ega ta sellest hullemaks lähe. 104,4

Pole häbenemiseks põhjust (progressi pean siin silmas, absoluutnumber on ikka jube endiselt).

Uskumatu lugu!

Kuna jooksmine on siin nii lahedasti laabunud viimasel ajal, siis on kerge selle populaarsust ka enda jaoks hoida.

Käisin päeval jooksmas uut ringi. Eile õhtul mõõtsin Maaameti X-Gisi kasutades ära ka, parasjagu 3,5 km tuli. Praegu on enesetunne juba taastunud, aga viimane kilomeeter või kolmveerand oli ikka raske küll. Ja selle vasaku õlaga on ka miskit veidrat lahti - teinekord on magamast tõustes nagu "ära magatud" ja valus, üle korra annab joostes tunda ja täna oli puhta põrgu. Ei saanudki aru, oli see valu nüüd lihases, andis mu rasvunud süda tunda või pistis niisama kopsus :-(

Aga peale mahajahtumist oli kaalu peal kenake üllatus - 104,7! Õlavalu läks kohe meelest ära.

Paraku pole aga summagi uudiseks, mis sellistest rõõmuhõisetest paari päeva pärast järel on ... mingi 109 niikuinii :-/

22. kuupäeva õhtul oli kaal 104,9. Pole ju ka paha number - ikkagi täpselt -8 kg võrreldes stardiga!

Taastumine toimub

Vaadates selle õhtujooksuaegse enesetunde kui oomeni peale, oligi arvata päris head tulemust. Jooksin "koduringi" väikese lisaga, nii 2,3 km ehk ja päris muhe oli küik see aeg olla. Sellise hea enesetunde pealt ei ole üldse võimatu, et teinegikord jooksma satun :-)

106.

Peaaegu normis jälle

Nädalavahetuse jooma-vapustused on möödas, kaal liigub normi poole.

106,7 kg.

Jooksin ka, tavalise "koduringi" ja juba jooksmiseaegsest enesetundest saab aru, kas kaalule ronides üldse julgeb allapoole, tabloole, vaadata.

Šokiteraapiat ka

eile õhtul 109! :-/

Aga selle jaoks pidi ka kõhu kõvasti täis sööma ja > pudeli veini jooma ning magustoiduks pindi õlutki peale laskma...

Näikse siis, mis õhtul saab. Mitu päeva pole spordi moodi asja teinud, proovin täna jooksma ka minna üle tüki aja.

Eile õhtul

106,9. Läheb jälle üles.

Teeme panused?!

Päev möödus, kui päris ausalt hinnata, jobutades. Mõnekilomeetrist jalgrattaringi, laps pakiraamiistmel, ei saa pidada millekski ja kogu päeva vabandus ongi õhtune jooksuring. Ja et sellel üle mitme päeva ette võetud jooksukesel ka üleliia positiivset mõju minu kehakaalule ja tervislikule seisundile poleks, sõin hilja õhtul veel pool juustuga grillitud pitasaia ja kulistasin pool liitrit piima. Tõele au andes, jooksmas käisin õnneks veel hiljem :-)

Nüüd siis kaalule!

Eeehh... 106,5 :-(

Oh, mind, naiivikut! Ma ju tegelikult lootsin ka, et eilaõhtune ime jääb kestma... aga selle jaoks oleks tulnud süda kõvemaks teha ja mitte süüa nii hooletult.

Veidramaks aina läheb

Kui viimati lõpetasin postituse fraasiga "veider värk", siis poleks julgen'd lootagi, et saan täna miskist sarnasest raporteerida.

Käisin käsipalli mängimas (ehkki küll tõepoolest rohkem käisin niisama Viljandis, kui et mängisin) ja paar minutit enne südaööd kaalule ronides sain endalegi üllatuseks tulemuse 105,8! Jajaah, ükssada viis koma kaheksa. Päris veider, et inimene rõõmustab, kui ta avastab end üle saja kilo kaaluvat (minu pikkuse juures), aga rõõmus ma olin/olen.

Ei no loomulikult, jätkusuutlik see trend ju pole, aga üleeile õhtust tänaseni, s.o. kahe ööpäevaga, -3,7 kg ... no ei ole ju ka paha :-)

Teateid tegelikkusest

Eile õhtul, so siis 14. septembril 109,5

Praegu just kaalutuna (läheb kirja 15. septembri õhtuna) 107,4

Vot tak, dorogie! Haige olen, mis muud. Eile muidugi sõin õhtul hilja ja jõin ka palju (vaja ju vett sisse ajada sellise külmetuse/viirusega kaasneva palaviku väljahigistamiseks), täna olen üsna normi piires püsinud, ehkki õhtune sööma jäi hilja peale naabrite juures. See-eest aga suutsin kogusega normi piiresse jääda. Jooksmas pole käinud kaks õhtut, pole lihtsalt julgend. Saan veel pingutades miski koleda koolera juba olemasolevale viirusinfektsioonile otsa. Arst eile hommikul vaatas kurku ja käskis külmetust ravida. Küsis sümptomite kohta: "Nohu, köha, peavalud?" Mina: "Eeee.... nina läks kinni eile õhtul, aga köhast pole lõhnagi. Pea ei valuta, aga muidu lihasvalud on, selg on valus." Ja köha tuli nagu tellimise peale eile lõunaks, paar tundi pärast arsti oletust... Hea, et peavalusid pole, ehkki küll valu on seljast kaela roomanud (no ikka peale lähemale). Ma arvan, et see arst sõnus mu haigeks just talle sobiva kliinilise pildi järgi - tema juurde minnes mul NEID sõmptomeid ju polnud! Pärast aga küll... ;-)

Veider värk.

MIs lahti!?

Ei söönud õhtul sugugi palju, käisin jooksmas ja puha, aga kaal ikka 109,1! Karauul!

Enesetunne oli juba joostes maru sitt ja üha sitemaks see on läinud siiamaani. Kangesti selline tunne on, nagu oleks palavik (aga see võib olla ka päeval loomaaaias hangitud päikesepaistest), väikene lihasevalu on tulnud ja uimane on olla. Gripp või miski analoogne viirus? Nüüd pole seda ju tuhat aastat tarvis - teisipäeval on tulemas käsipallihooaja avapressikas ja kolmapäeval juba esimene mäng Viljandis.

Mitte kõige traagilisemate tagajärgedega juubel...

... oli taadil, õnneks. Väga oimetuks ma seal end ei joonud ja maorebendit ka ei saanud, ehkki selle ööpäeva ratsioon oli küll tõeline "hoop kilole". Peale laupäevaõhtust jooksu 107,6 kg, ehk oluliselt parem kardetust.

Varakult kirja (patuga pooleks)

Praegu kaalutud 107, 3 läheb kirja õhtuse resultaadina.

Hommeõhtust tulemit ei taha näha ega prognoosidagi, sest vahepealsesse mahub isa juubel... Proovin piiri pidada ja šnitslit ilma kartuli ning jahukastmeta pureda. Viina joon ka haljalt, mitte kokteilina ja õlut ei võta üldse! Kõlab ju häsi? Kõlab küll! Ja ulmeliselt ka. ;-)

Esimene "juubel"

Kui viite "ümmarguseks" pidada, siis sealmaal ma parasjagu oma kaalulangetusega olen.

107,9

Suureks abiks oli ilmselt ka Stamina jooks Kadrentali pargis (seekord siis neljapäeval), kuigi ma pärast jooksu jõin korralikult ja pannud enne kaalule ronimist rõhku ainult dehüdreerumisele ;-) Nüüd on ju natuke seda va' Biolabi Carbococ 2-te ka majapidamises, patt oleks seda kasutamata jätta. Varasemast on ju omast käest teada, et see hästi ja, mis peamine, kiiresti taastuda aitab.

108,4

Eile (kolmapäeva) õhtul

yo-yo

Eilse õhtu kohta sissekannet tehes tuleb tõesti silmas pidada seda nööri ja vurrkanni sümbiootilist liitu - kaal näitas 108,3! Et asja veel põnevamaks ajada, märkigem ära ka tänahommikune tulemus, mis oli suisa 107,8!!! See viimane tähendab siis juba enam kui 5 kg kaotust võrreldes tripi algusega. Aga et mul on siin plaan tehtud just nende õhtuste kaalumiste peale, siis pole veel põhjust väga kilgata. Ehkki trendi loodetavasti näitab ... /hõõrub rõõmsalt tagajalgu kokku/ :-)

Päris vahvasti on abi ka naabri- ja/või sõbramees Ivost, kellega siin viimased õhtused jooksmised koos longitud on. Poleks ta ka jooksma tulemas, mine tea, järsku oleks ise ka laiselnud?

No mis nüüd lahti?!?!

Eile õhtul (07.09), olgu kohe ära öeldud, kaalusin 110,2 kg. Herrajumala! Ja seda peale jooksmist. Päris õudne, natuke nõutuks teeb kah. Viimse nädala lõikes on kehaline koormus olnud justnagu kaaluvõtmiseks täitsa asjalik, aga tulemust ei näe. Oma eelmise (ja seni ainukese) kaalulangetustripi alguses vaevlesin kolm nädalat, ilma et kilo maha oleks saanud, alles pärast hakkas minema täitsa pidurdamatult. Nüüd aga sain algatuseks paari päevaga 4 kg maha ja pool sellest jälle paari päevaga uuesti juurde. Ja see juurdetulek on nii kenasti ajalises korrelatsioonis selle jooksmise perioodiga, et hakka või jooksmist kahtlustama. Jäta või jooksmine jäele, kas tead ... ;-)

Üle mitme õhtu

ja ega eile (laupäeval siis) midagi kaunist kirjutada polnukski. Käisin Tom'i sünnipäeval ja sõin aga näkse. Täiesti arvestataval hulgal džinnikoksi luutsutasin ka ära. Jummala õnn, et Kats oli toonud puuviljakorvi (omad õunad-pirnid-ploomid setu sektorist), ragistasin sealt paar suurt õuna, et need volüümi annaksid maos ja et niipalju pähkleid sinna ei mahuks juustuga pooleks. Nii et need laupäevad kipuvad mul järjepannu lappama minema, hakka või kartma neid niimoodi.

Aga ... tsiteeride Kersnat võiks öelda: "Poisid ja tüdrukud - täna õhtul 109!" Arvestades kõike eelnenut ... hmm ... isegi üle ootuste hea.

Mis aga kõige olulisem - olen selle nädala sees 4 (neli!) korda jooksmas käinud! Kolmapäeval Stamina jooks Sütiste metsas (3,7-3,8), neljapäeval modifitseeritud "koduring" (ca 2,6), reedel "koduring" (1,9) ja pühapäeva õhtul "koduring"+"väike majaring" (ca 2,3). Summaarne distants pole küll midagi uskumatut (kümme-pool versta), kuid kordade arv see-eest küll. Enesetunne on joostes olnud nii uskumatult hea, et ise ka imestan.

:-(

109,7

Ei aidanud siin jooksmaskäimine (uskumatu, kolmas õhtu järjest!) ega miski. Oligi juba liiga ilus rida.

Mingil seletamatul põhjusel oli juba hommikul näha, et ega siit head nahka tule. Ja egas' see õhtune peresõprade juures söömine (sh head rammusat torti kohe kaks viilu) ka kasuks tulnud :-/

Ei midagi, tuleb ikka seda söömist tihendada ja koguseid ühtlasi ka vähendada. Õhtust jooksmist tuleb jätkata ja igasuguseid tagasilanguseid endale harvem lubada. Lihtsam muidugi lubada kui teha.

Been there, done that.

Spordijutu jätkuks

Kuna kolmapäevasel tervisejooksul oli distantsi läbimine tavapäratult kerge, siis oli see argumendiks ka eile õhtul (so siis neljapäeval) jooksma mineku poolt sugereerimisel. Enesetundele (motivatsioon) lisaks sai õhtust korda süües väheke, no mis väheke!?, liiale ka mindud, südametunnistus hakkas piinama (stimulatsioon). Ohtrast söömast hoolimata oli usutavasti see eilane jooks minu kõige parema enesetundega siinsetest külavahel jooksmistest. Vähemasti on jooksmine olnud mu enda jaoks "vastunäidustatud", kuna ma ei jõua seda viimastel aastatel kuidagimoodi - ei ole tempot ega kestvust. Pole see rasvapõletamine ja aeroobne töö mulle kunagi meeldinud, ka siis mitte, kui <80 kg kaalusin, saati siis nüüd, kui toonasele parasjagu kaks puuda lisaks oli (on). Näikse, kas sellest algelisest eduelamusest ka midagi kestvamat kasvab.

Ahjaa, asjast ka. 108,8

Uskuge mind, sport aitab!

Mitte et see kohe aitaks (v.a. minusuguse hülge jooksmisest tulenev ajutine dehüdratsioon), aga pikemas perspektiivis kindlasti.

Õhtul peale jooksu (igakolmapäevane Stamina rahvajooks) 109,3

Polegi paha.

Tarkusepäeva õhtu

... ei toonud miskit targemat. Hommikusega võrreldes väikene tõus (no muidu oligi liiga ilus ja vektorilaadne see trend).

Õhtul 110,1

Hilinenud ülesmärkimine

Eile õhtul jäi jälle kaalumata, aga tänahommikune "check in" näitas, et ilmselt olnuks asjalood normi piires ka õhtul.

109,7 siis tunnike tagasi.

Kui vaid suudaks sellist massilanguse tempot hoida kuu aegagi, küll oleks kaunis... ;-)