Vähemasti jooksudistantsi osas pole tagasiminekut

Väga ebasoodsate ilmastikuolude (vali tuul) kiuste jooksime ära kogu distantsi, mis eilsest alates on juba 5,7 km. Tuul oli vastu just minnes ja seal järveäärsel lagedal, kus on ruumi lahedasti puhuda. Ja jutt, et tagasi tulles sama rada pidi on ju tuul jälle takka, tundub osatamisena, sest ega selja tagant puhuvat tuult ei märka ju keegi... Raske oli.
*
Kaalu päält aga häid uudiseid ei tule. 95 kg
Omast arust olin päeval kaunikesti viks ja ei söönud ülearu palju, aga ju siin on ikka veel see va' nädalavahetuse must vari mu peal. Võibolla jõin liiga palju? Alkoholi, jumal hoidku!, ei tilkagi, aga liiter Borjomi lisaks tavapärastele vedelikele, viimati see andis nüüd tunda?

Ma tulen kõrgelt ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt!

Just sedamoodi, psalmilikult saan alustada esimese advendi sissekannet minu erakordselt lihalikus blogis, mille kirjapanija on veel ilge ateistipurikas päälegi.

*

Viimases postituses osundatud joomajärgne ahastus on kole taluda, aga ühtlasi tõmbab pidurit ka võimalikele liigsöömistele. Oled oma halva ensetunde ja -hinnanguga nii ametis, et söömisest suurt ei hooligi.

Kõige selle taustal tegin täna lihapirukaid, abiks kellegi Sille toidublogi. See viimatinimetatu näikse nautivat kanget kuulsust, a'mis mul sellest. Lihapirukaid aitas teha nigus naks ja tänud talle selle eest! Pärmitainas kerkis kenasti (hoolimata sellest, et mul retseptis nõutud nisujahu polnud - asendasin selle Graham-jahuga, sest eks seegi ole ju nisust, lihtsalt koos aganatega kivide vahelt läbi lastud) ja hoolimata täidise pudisusest polnud lõpptulemusel viga miskit. Kõlbas endal süüa, ämmale-äiale viia ja naabrimehelegi maitsta anda.

*

See lubatud "hää uudis" on kaalu pealt. Vaatamata eilasele pralletamisele ja laual mägedena esindatud olnud singirullidele, täidetud munadele ja praelõikudele (naabrinaise-hällilapse tehtud kartulisalat päälekauba), tänasele kodukoodutud pirukateole ning üleüldisele kombele nädalavahetusel paari kilo jagu jämmemaks minna, sain täna tulemuseks 94,9 kg. Omajagu (vähemasti viimased paardas grammi) võib kirjutada ilmselt ka järjekordselt pikenenud jooksuringi arvele. Nüüd on siis aeg sealmaal, kus jooksime täpselt kom korda pikema otsa kui ma üksi allustades 2. septembril üldse suutsin! 1,9 siis ja 5,7 nüüd. HALLELUUJA!

Just tuli telekast reklaam TV3 ma'i-tea-kust mahavikutud reaalitile "Kaalust alla". Mõtlesin, et küll oleks tore kellegi teise raha eest kuskil hotellis aeleda ja mööda spordiklubisid ringi traavida ja spetsialistide käe all ja innustusel kaalust maha võtta ludinal. Pole küll ühtegi saadet näinud, aga paar reklaami, mis silma on hakanud, jätavad küll mulje, et mida vaeva seal neil 150 kilost alustanud härradel siis paarkümmend kilo alla võtta ei ole?! Mul läksid esimesed 15 kilo parasjagu 150 km jooksu peale ludinal maha ja praegu takkajärgi vaadates olid need esimesed 15 nagu üks labane lastesaade. Sealt edasi aga ... täitsa räme.

Patukahetsus

Mana kui palju tahad, mõtle misiganes nippe välja, aga kui ikka viinavõtmiseks pöörab, pole enam miskit parata. Lappama läks, nagu koledasti karta oligi.
*
Alkotarbimine viimastel kuudel on olnud nii olematu, et organism hakkab juba vaikselt arvama vist, et nüüd ongi selle mürgitamisega ühel pool. Nii suutsingi eile oma ihu tabada kaunikesti ootamatult - paar pitsi viina ja hakkas justnagu maitsma. Siis veel mõned toobid ja olingi juba joomane. Veel paar lõuatäit ja olingi sodi. No ja kõige sellega kaasnes muidugi hoogne zakuskademanustamine. Neid viimaseid oli laual lahkesti :-( Pärast keskööd, nii poole üheks, olin juba kustunud nagu eesti rahva lootus pärast 49. aasta küüditamist. Öö läbi oli sitt olla. Otseselt ei iiveldanud, aga magada ka ei lasknud - kuidagi veidralt surus ülesse ja uni oli ka erakordselt hõre. Ja täiesti arusaadavalt on ka praegu korralik ahastus peal. Pole see viinavõtmine ka teab-mis meelelahutus, pärast ei jõua ära kannatada.

*

Ahjaa, eile ENNE pittuminekut oli kaal 95 kg

Nädalavahetusele vastu

Juba kommenteeritud nädalavahetuse hirmus sai täna plaane teha homseks jooksuks ka. Õhtul ju prallele minek ja tuleb oma kilomeetrid kuidagimoodi enne ära teha, pärast peab vaatama, kuidas koju roomata õnnestub joomase peaga :-P Tõsiselt rääkides aga tuleb kärakapanemisest hoiduda kohe verstade kaugusele, muidu läheb selle söömise tagasihoidmisega puhta .... eee... untsu.

*

Reede õhtul tehakse teinekord sauna ka, nii minagi. Rääkimata sauna positiivsest mõjust terviseparanduslikus võtmes (you know - hingamisteed, liigesed, jääkainete väljutamine - that kind of shit), tuleb siinkohal silmas pidada eelkõige kaalulangetamiseks vajalikku dimensiooni. Kõike seda aga ühe sõnaga kokkuvõttes ei saa mööda mõistest MÕNUS!

*

Nüüd siis mass peale kõiki neid protseduure pooluskumatu 94,1 kg

Minor setback

Eile õhtul oli kaal peale jooksu 95,2 kg. Ehkki küll poolekilone tõus, pole põhjust väga rahulolematu olla. Üleeilsele kergelt tulnud askeesi-kangelasteole vastukaaluks oli eile päev läbi sihukene nälg, et jeeli-jeeli suutsin lihtlabast õgimist vältida. Meeletu magusaisu veel sinna otsa. Õnn, et majapidamises tõepoolest midagi magusat ei olnud, muidu oleksin raudselt pannud kõiks korraga põske nagu hamster. Kui aga nüüd suudakski paariks päevaks massi stabiliseerida sinna 95-kilo-kanti, siis see oleks hea platvorm järgmiseks "sööstuks". Allpoole, loodetavasti ;-), sest kristallkuul ennustab nädalavatuseks duubelsünnipäeva (naabritel korraga 31) ja hommikuse kohvipaksu peal olid rammusad rasvarõngad, mis omakorda ei tähenda muud, kui meeletut lipiidide osakaalu tõusu vaatleja organismi koostises :-P Paneme nüüd omavahel kokku need kaks oomenit ja ... näikse, et homme pöörab rämedaks söömaorgiaks jälle.

Seni aga tuleb kiita üle aegade mahedat novembrit - 25. käisin öösel jooksmas, liblikad (sellised koi-tüüpi) lendasid, teod roomasid mööda asfalti, miski tubli 6 kraadi sooja... nagu septembri algus, mitte kadripäev. Jooksmise jaoks ära paremat küsigi! Kui nüüd uue nädalani ka midagi sellist venitab ja kohe mingi polaarkülm koos tormituultega järgi ei tule, peaks jooksuringile veel meetrit 400 juurde nipitama. Siis oleks parasjagu 3x niipalju, kui septembri esimestel päevadel selle "jooksuaja" alguses. Ja millist piina toona see 1,9 km valmistas ... Terve distantsi JOOKSUsammul läbimine tundus iga kord uskumatu eneseületusena ja taastumine võttis aega vaat'-et hommikuni :-/ Aga eks iga maraton alga esimesest sammust, või kuidas see ninatarkusetera oligi?

Uus põhi allpool 95 kg joont

Aga see nõudis ka koletumat askeesi... ma tõesti sõin täna vähe. Pikapeale võib selline dieet muidugi kurnavaks osutuda ja jätkusuutlik pole see ammugi, aga näed, siinkohal aitas päris kenasti. Käsipalli mängimas käisin ka, aga seda tühist aktiviteeti, mis ma sealt saan, pole ma ammu enam üheski kaalulanguses süüdistanud :-). Kokkuvõttes igatahes 94,7 kg. Hakkab juba paranema! :-D /ptüi-ptüi-ptüi!/

Making up, vol 2

Küll täna oli sitt joosta. Kumbki jalg valutas, üks siit ja teine sealt, rinnus valu, õhku polnud ... kuigi ilm oli järjekordselt erakordselt kena jooksmise tarbeks. Ilge jama ühesõnaga. Suure surmaga venitasin Paldiski maanteel ja tagasi, jummala õnn, et Ivo takka sundis, muidu oleksin raudselt viilinud nagu elukutseline luksepp. Tont teab, kas oleksin üldse Harkujärvelegi välja venitanud. Nüüd on aga tegu tehtud.

*

Kui lugeda seda Viljandis püstitatud rekordit üksnes mõõteriistaanomaaliaks, siis tänast võiks käsitleda uue põhjana. Aga ärgem keksigem siin enneaegu ja asjata.

*
95,7 kg

Nädalavahetuse-järgne kolgata on lahti läinud

Esimese päeva ponnistused on selja taga. Eilsete vapustuste kompenseerimiseks karistasin ennast täna koguni kahe jooksuga, päeval pusisin 2,6 km ja nüüd, vastu ööd, naabrimehega koos Paldiski maanteele ja tagasi (5,3 km). Päevasest "soojendusest" hoolimata jaksasin nüüd veel kaunis ladusasti joosta ja saime senistest parima aja sellel distantsil.

*

96,1

*

Läheneb juba nädalavahetuse-eelsele.

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab...

1. Ei suutnud siiski ennast söömalauas tagasi hoida;

2. Kaal kui aparaat oli erakordselt optimistlikult seadistatud.

Katsu nüüd siis takkajärgi siis selgeks tega, milline osakaal kummalgi nimetatud faktoril oli, et ma eile õhtul kaalusin 97,6 kg :-( Eks ma sõin ka laupäeval veel peale kaalumist (surmapatt!) ja nii lau- kui ka pühapäeval sattusid kokku erinevate koookidega... Kõigele takkatraavi ei käinud eile jooksmas ka, ehkki oleksin pidanud. Viilisin, esimest korda üle päris pika aja ilma mingigi põhjuseta. Pool ööd sain aega tagantjärgi kahetseda, uni lihtsalt ei tulnud peale (mitte selle kahetsuse pärast, vaid et maalt tulles sai energiajooki joodud tee peal), lisaks kõigele etendasid naabrid pea hommikuni oma viimasel ajal üsna tavapäraseks saanud olmedraamat, arutledes >90 dB helirõhul, kumb neist kahest ikkagi suurem nälkjas ja selgrootu tõuk on. Veel kella kolme ajal mõtlesin, et nüüd, raisk, ajan end linade vahelt välja ning jooksen oma 5 kilti ära, ehk saab siis und pärast seda.

Halloo kosmos, siin maa!

Täna annan esimest korda selle blogi ajaloo jooksul infot "maalt", Suure-Jaanist nimelt. Siimaani on kõik postitused tehtud kodust, aga nüüd siis esimene välisreportaaž.
Üldiselt oli erakordselt edukas päev. Kuna dress oli kaasas, sain oma väikese jooksuringi (mõõtsin nüüd Maaameti X-GISis - 4,4 km) ära teha sõltumata sellest, et päris õhtuks kutsuti veel Viljandisse õe ämma-äia juurde sauna. Käisin siis enne lavale ronimist veel jooksmaski ja nii võisin endale ilma suuremate süümepiinadeta lubada pindi õlutki. Jooksmast tulles käisin kaalul -> 95,2 kg. Oujee, superluks jne! võtsin oma ühte õlut nagu mingit haruldast maiust, justnagu värsket kurki 1987. aasta aprillikuus ja käisin paar raksu laval. Õlu joodud, leilid võetud, kaal ... 95,1!!! Peaaegu oleks suurest sõõmust kohe teise pindi ka sealsamas ihusse lubanud, aga õnneks sain napilt pidama :-) See tähendab siis, et laval higistasin enam kui 600 gr jagu.

Kui nüüd homse päeva ka nii õhtusse saaks, et kolme kilo korraga otsa ei viska, siis võib vist päris kordaläinuks lugdea selle enesepiinamise järjekordse etapi. See olekski üle ma-ei-tea mitme nädala siis esimene kord, kus nädalavahetusel poolt nädala piina ühe labase söömaga korstnasse ei lase.

Peatselt siis lingin siia paar pilti ka, ühe tütrega, teise ilma. Üks illustreerimaks hetkeseisu ja teine seda, kui palju ma kaalusin selle blogi esimese postituse päeval.

Nädalavahetus läheneb, vääramatult nagu jääaaeg

Homme on siis justnagu hukatusse sõit - lihapottide ja muu kahtlemata erakordselt maitsva, kuid ka samavõrra kalori- ning ahvatlusterikka manu. Aga ma pakkisin juba oma jooksuriided ära, võtan homme kaasa ja lähen õhtul jooksma, sadagu või pussnuge!

Tänaseks on pihupall mängitud. Sellest muidugi püha ürituse tarbeks muffigi abi polnud, aga seda juba ette teades tegin päeval väikese jalutuskäigu - lodistasin läbi vihma jalgsi Tabasallu. Endale vabanduseks kinnitasin, et poodi. Ja vot see 6 kilomeetrit jalutamist ilmselt aitas efektiivsemalt. Igatahes teist päeva järjest uus "põhi". Uus kilo ka käsil :-)

95,8 kg

Kevad tuleb, varsti kirsid õides!

Käisin siin jooksmas ja kui lõpetasin, oli 20. november juba ametlikult käes. Ja väljas oli selline kena kevade, et anna aga abi! Mingid koiliblikasarnased sitikad lendavad ringi, kesköö paiku on sooja 4 kraadi ... väga muhe oli joosta. Tuuletu ilm, pilv juba tõuseb ja pimedamates kohtades, kus linna valgusreostus natuke kasinam, vilgub homse selgema ilma prognoosiks mõni tähtki. Mul pole nii lõbus vist joosta olnudki viimase 10 aasta jooksul :-) Kogu sellest ilulemisest võib igaüks vaevata järeldada, et küllap oli mul enesetunne niiheaniihea, et oli mahti kogu seda roosat romantikamöga märgata :-P

*

Aga-aga... nädalavahetus koidab :-( Jeeru-jeerum, ma näen juba oma vaimusilmas koitmas päeva, mil ma Essu-Jaanis erinevatest ulukilihahõrgutistest kapitaalse maorebendi saan... ja adjöö terve nädala rähklemine mingi labase kilokese nimel.

*

Praegu aga nautigem hetke, kuniks seda on. Mass 96,2 kg, mis siis ühtlasi tähistab ka uut põhja (mille saavutamiseks läks siis kaks nädalat. Mahavisatud aeg.)

Kirjutada pole õieti midagi

Kodus konutamine on nii energiaökonoomne tegevus, et ka vähe söömine ei aita kaalulangetamise ideele eriti kaasa. Jookse siin õhtuti nagu mingi sportlane, et päeval sissesöödud kalorid kuskile maha põletada. Käisin täna jälle vaatamas, kuidas Paldiski maanteel tänavavalgustus põleb, seekord üksi (esimest korda siis), kaalurindel aga parasjagu niipalju abi, mille kohta Jänkistanis öeldakse next to nothing.

*

96,9 kg

*

PS: kaal näitas korra 96,6 ka, aga ei hakka seda optimistlikku unenägu kirja panema, muidu tuleb homme veel mingi regress.

*

PPS: käisin täna perearsti manu EKGd tegemas, et oleks ikka kindel, et see jooksmise ajal rinnus tekkiv valu on rohkem välja mõeldud kui et südamest. Paistab, et ongi välja mõeldud, sest massin miskit ei näidanud. Aga massaažist pole ka selle vastu abi saanud, nii et mine võta siis kinni, kas on massöörid olnud abitud või pole osanud ise probleemi õigesti sõnastada. Viimati magan vale padjaga oma käela/õla haigeks? Võibolla on see mingi new-age-shit, et nagu miski parema hüppeliigese/põlve/puusa/muna teadvustamata probleem "peegeldab" sinna vasakusse õlga? Või on see mu must südametunnistus, mis mind piinab nii maisel moel? ;-)

Küll see oli ammu

kui viimati ennast joostes nii hästi tundsin! Lõpus kannatas isegi sammu venitada (no ei olnud spurt, lihtsalt tõstsime tempot) ja üleeilsest ajast veel minuti maha kärpida. Kusjuures jooksu lõppedes oli pulss veel kenasti normi piires (10-sekundi-meetodil mõõdetult 26, mis siis minuti baasil peaks olema miski 156).

Kohe lähen ja ronin kaalule ka, näikse siis, kas pärast seda ka veel nii lusti täis olen ... :-/

*

Nuuh ... polnudki hullu: 97 kg

:-)

Ega siin mingit keerulist saladust olegi - ei maksa õhtul süüa pärast kella seitset ja ka siis mitte röögatult palju. Joosta mõnus ja kaalule ronimine pole ka selline ordiil.

Tegin täna jälle süüa

üle tüki aja ning kohe ka vastavad numbrid. Päris korralik jätk "sellele nädalale".

98,3

Rollercoaster it is

või nagu San Francisco tramm - sõit käib okseleajava intervalliga üles-alla. Viimasel ajal muidugi üles rohkem kui alla. Kui kolm üles, siis suure hädaga poolteist alla. Aga nagu varem märgitud, on "see nädal" nüüd läbi ja ehk saame üht pikemat allamägesõitu nüüd ka näha.

*

97,3 kg

Koleda nädala mitte vähem kole lõpp

Nüüd on see siis läbi. Lõpuks. See kuradi nädal, ühelt söömalt teisele, üks hullem kui kolmas... Käsitlematu!

Täna toksisin käsipalli jälle kaunikesti kasinalt, nagu see kahjuks viimasel ajal normiks kujunenud on. Ja et seda vähestki käsipalli mõju kaaluvõtmisele kuidagimoodi nivelleerida, sõin ämma-äia juures kõhu pärast seda kenasti täis :-( No mis teed ära, kui ämm on kokanud ja lauda katnud, nagu see parematel kolhoosipidudel eales olnud. Vähemasti kärakast suutsin loobuda, asi seegi.

Kaal 98,9

Täiesti vastav õhtusele söömiskäitumisele. Fuck.

Visalt läheb, aga õnneks ikka läheb

kuna õhtul oli küllaminek plaanis, pidin jooksmise osa juba päeval ära tegema. Jooksin ka oma viis versta kohusetundlikult ära. Peale jooksmist oli lausa lust kaalule ronida - 96,5 (nn põhja kordamine).

Siis aga see titevarbapidu ... väga ilus plikatirts oli ja süüa anti ka. Õnneks suutsin kõige suurematest ahvatlustest loobuda, aga kilo jagu sain ikka makku. Tüki kookigi pureisn ära väikese jäätisega, see oli siis Elsa soovituse kohaselt mitmekesistamaks oma dieeti ;-)

See tabelisseminev mass oli nüüd hetk tagasi 97,5 kg

Viie-versta-mees

See üks kord polnudki mingi algaja õnn või uskumatu anomaalia - tänane õhtu näitas veelkord, et ma olengi võimeline 5 kilomeetrit järjepannu jooksusammul läbima ;-)

Küll oli see kole alustada ja kilomeeter enne lõppu oli ka kange tahtmine lühemaks lõigata, aga viimaks oli juba täitsa talutav. Ehkki jooksma oleks pidanud vähemasti 15 versta, et kõik see energia ära saaks kulutatud, mille suukaudne manustamine napp kolmveerand tundi enne jooksmaminekut lõpetatud sai. See on ikka kuradima uskumatu nädal - iga päev on miski söömaorgia kuskil kokku lepitud. Küll oled ise kellelgi külas ja küll trügivad külalised sulle endale koju. Selge siis, et lipiidide hulk ihus buumib.

*

Selliste vastakate mõjurite toimel sain täna kaalule numbri 98 kg

Parem, kui eilaõhtane +300gr, kuid siiski kaugel "põhjast". Mõelda vaid, et see polnudki nii ammu, kui ma unelesin siin 95st kilost :-( Lausa õudusega vaatan siin tulevate päevade peale, sest homme on järjekordsed titevarbad ja ülehomme ämma juures miski salapärane õhtusöök... Kui suudaks kuidagimoodi nädalavahetuse üle elada nii, et sada täis ei viska!

La' persetki!

nagu prantslased ütleksid...

Häda on ilmselt vedelikukoguses, mis kehas ühel või teisel päeval on. Söömisega olin ilgelt "korralik" täna - viimase taheda asja sõin ca kella 17 paiku. Aga enne mängu jõin ligemale liitri (sh ka energiajook), mängu ajal ka natuke ja pärast mängu natuke. Mängus osalemine oli episoodiline (nagu ikka) ja pika aeroobse töö asjus suurt abi muidugi ei andnud. Tuleb ikka korralikule kurgi-kapsa menüüle üle minna ja oma 5 versta iga õhtu kohusetundlikult ära joosta, miski muu siin ei aita.

98,3

Uued jooksuringid

Naabrimees, va' spordipoiss meelitas mind täna eneseületusele. Hoolimata sellest, et ma suht-koht äsja söögilauast tõusnuna (katsikupidu) suurem asi jooksuhunt polnud täna oma meelest, sai joostud Paldiski maanteele ja tagasi. Kes seda kuskil regio atlases või Maaameti X-GISis mõõtma ei viitsi hakata, siis teadke, et kokku 5,3 km. Ma ausalt ei mäleta, millal ma viimati ühekorraga nii pika maa joostes läbisin.

Mass oli 98,3 kg. Söömine tuleb ikka päris järgi jätta, eriti see õhtune pidulauas istumine.

Meteo vol 2

Üksvahe sadas siin nii laia lund, et ma uskusi kuulvat mütsatusi kui räitsakad terrassile lagesid :-) Auto rookimine lumest oli nagu kilplasetöö - vaevu jõuad ühe akna pealt lume maha lükata, kui teisele poole minne avastad, et su äsjane töö on just nõnda lumine kui polekski sa üldse pühkinud. Aga ilmaennustus löubas õhtupoolikuks juba lahkesti vihma, nii et ma ei hakka tänava rookimisega üldse ennast erutamagi.

Algab pikk tee düünides

et saada tagasi vähemasti sinna, kus ma veel üleeile oli oma kaaluvõtmisega. Vaene oli joosta täna ja mis sellest jooksmisest rääkidagi - terve päev oli sitt olla. Ja mis ma eile siis nii väga ära sõingi? Üle keskmise tervislik menüü, ainult 3 õlut seda vürtsitamas.A' nüüd, näed, on täpselt need kolm kalja mul naha vahel ja enam kui kindel, et selle ekstra pooleteise kilo mahasaamisega saan siin veel kurja vaeva näha. Raplen nädalakese,e t jälle 97 peale jõuda, selle asemel, et sealt edasi punnitada.

Praegu siis 98,3 kg.

Ootan juba kolmapäeva, siis Viljandisse sõiduga käsipall, äkki on abi.

Saab siis nüüd nalja näha

et kui kaua selle "tagasitegemiseks" aega kulub.

100,2

Nädalavahetuse rütmis

Olin täna söögiga õite tagasihoidlik. Käisin käsipalli mängimas. Hilja õhtul veel jooksmas ka (küll kasinad kolm versta ehk). Aga ikka ei suutnud eilset vahvat tulemust korrata.

*

97

*

Milles siis nüüd asi on? Ennevanasti võis käsipallisõitude puhul täheldada erakordselt soodsat mõju kehakaalu langusele - kas nüüd on siis viimased sõidud nii lüheldased olnud ja peab tunnistama, et sõit ise rohkem kaalusäästu annab kui see törtsuke käsipalli, mida neil puhkudel mängitud on? Või on ikkagi see nädalavahetuse needus puhtakujuliselt, kui ka suudan toiduga üldse mitte priisata? Ei tea. Ja eks sa katsu siis mitte morjendada lasta end sellest!

*

Jooksmisest on paras väsimus ihus (ja väga tõenäoliselt peas ikka ka) juba. Sääreluudel on põlveliigese juures mingid valusad kohad tekkinud, sellised põletikulised. Ei reageeri enam ketoprofeenile piisava ulatusega ja ega päris täpselt aru ka ei saa, MIS see, kurat, seal õige häda teeb siis!? Minu kasinate anatoomiaalaaste teadmiste juures ei oska arvatagi, millise ligamendi kinnitus seal olla võiks või on seal hoopistükkis luuümbrisesse miski väsimuseviga tekkinud. Pagan seda teab. Siis veel see õlahäda - jooksmise ajal hakkab teinekord ajama sellist imelikku valu vasakusse õlga, kuskile deltalihase taha-alla, sinna abaluu poole. Täna oli nagu selline tagasihoidlik valu algatuseks lausa südamepiirkonnas, südamest veidi nagu kõrgemal. Päris veider kohe. Jalgu pean minema näitama ortopeedile (väga tõenäoliselt ArtoSportKliinikusse, viimati saan veel Rahu Madise jutule) ja ega see liiga teeks, kui laseks perearstil ühe EKG trükkida. Saaks vähemasti rahu, kui massin miskit kurja ei näita ja järgmine kord kannataks ilma inisemata lihtsalt ära, kui mingi totter valu peaks ilmnema.

"Karulõks"

börsil nimetatakse karulõksuks pikas langusetrendis kuskil seal esimeses veerandis toimuvat pisukest korrektsiooni, mis nõrgemanärvilised ja vähemkogenud investorid ärevile ajab ning ostma paneb. Esimeste lollide ostuorderitele järgneb aga kohe see ülejäänud kolmveerand kogulangusest... Tihtipeale nimetatakse ka "surnud kassi põrkeks". Mul näikse miskit sellist (küll äraspidiselt) käes olevat.

*

Mass 96,5 kg

*

Et nagu nädalavahetuse sissejuhatuseks supertulemus ja puha, aeg eufooriaks ja kõik need muud rõõmukilked. Siis aga ... pikk ja pidev kaalutõus :-/

*

Homme on muidugi käsipallimäng ka. Sõit ei ole pikk (mäng Arukülas), nii et see ei anna režiimi sättimisel vist suurt abi, aga kui õnnestub end natuke aega mängus hoida, siis mine sa isahane tea! Pühapäeval on seevastu aga külalisi oodata ja no siis pole pääsu...

*

Jooksmas käisime ka täna, vastupidiselt varasematele prognoosidele. Enamas osas olid kõnniteed, kus me jookseme, lahti lükatud, siin-seal küll lihtsalt segi tambitud, aga saime hakkama. Lahtilükatud osa peal oligi parem joosta kui kuival asfaldil - väike lumekiht absorbeeris osa põrutusest ja minek oli kui metsa all :-) Need lahtilükkamata osad aga käisid väheke hüppeliigese peale. Häda ei teinud, aga jalga pidi rohkem pinges hoidma ja junn oli kõik-see-aeg jahe, et viimaks väänab või libiseb.

*

Ja niisama peast arvamine on osutunud tagasihoidlikuks - kui seni sai jooksupäevikusse kirja pandud 4,6 km selle distantsi kohta, mida me siin jooksnud oleme, siis eilaõhtane täppismõõtmine Maaameti X-GISis näitas, et see pole kindlasti vähem kui 4,9. Ennemini paarkümmend meetrit enamgi. Tühised kolmsada meetrit, aga mehe jaoks, kes kaks kuud tagasi vaid üüratu enesesalgamise läbi suutis hoida jooksusammu kogu 1,9 kilomeetrisel ringil (no et ei läinud sammu), on see ikka arvestatav areng.

Meteo

täna õhta jääb jooksmine ära, päris kindlasti kohe, sest ... tuleb minna suusatama! :-O Sihukest jõululund langeb juba ligemale pool tundi, et hullem kui multikas. Teise korruse aknast ei paista Tabasalu klint ka enam kätte.

Muidu aga ... värisen siin nädalavahetuse ees. Teen plaane ja märgin lubatud söömakordi kalendrisse :-P (ega neid, raisku, ülearu palju ei ole ju!). Bondi(ini) ja sellest lineaarselt tuleneva naiivikuna kujutasin siin paar päeva tagasi ette, kuidas ma hiljemalt laupäeva õhtuks purustan vabalangemisega 95 kg "põhja" ning saan endale preemiaks lubada kauni õlleõhtu. Uutes oludes tuleb oma kontrahid aga üle vaadata ja olgu siis nii, et see jooma tuleb alles -20kg rajajoone ületamise järel. Et ei peaks esimestes postitustes sorima hakkama, olgu kohe öeldud, et absoluutnumbrites on see siis pärast 92,9 kg tasemest läbivajumist.

Uitmõttena veel selline tähelepanek, et oleksin ma nasdaq OMX taanilinna börs, siis oleks mu mass praegu miskit 34,7 või sinnakanti ;-)

Päev askeesi

ja olengi rajal tagasi.

Mass 97,1 kg.

Aga see oli ikka piinarikas küll - kõigile muudele ahvatlustele lisaks tõi naisuke õhtul veel Loiri-pagarist kooke ka ... erinevaid /kuuks!/ Mmmmmm... nagu ma ei mäletaks vanalinna päevist, kui taevalikult need maitsesid ... želeega kaetud kohupiimakook, kirsikook /koola jookseb kosena/ ... ääää ... gaagggggh /lämbub/ :-S

Uskumatuid jonksakaid ikka viskab see massikõver sisse. Varasematel nädalatel oli sellel lineaarsel graafikujoonel eriti polaarselt jälgitav just nädalapäevade rütm - laupäeval-pühapäeval viskas ikka kilo-poolteist ülesse (kui mitte kaks). Viimased nädalad on läinud sujuvamalt ja hakkasingi siin juba õitsema, mõeldes, et sain stabiilseks nüüd selle asja. A'sittagi! Niipalju kui ka ei tahaks, ikka ei õnnestu vältida legendaarse Raul Naritsa mitte vähem legendaarset hoiatust mitte elada "ennastsalgavat elu". Jo siis nii see minema peabki.

Parafraseerides siin paari päeva tagust rõõmuhirnatust, oleks siinkohal aus tõdeda, et sellisel moel ... õlleõhtu - wach me go!

98,6

jajaah... eks kunagi kirjutan, kui tuju on, mida käike siin täna söödud sai.

Kannatust-kannatust, hädasti tarvis

hommikul näitas kaal korra isegi sellist ulmenumbrit nagu 97,1! Suudaks nüüd ponnistada veel paar kilo maha, siis saaks juba tuleval nädalavahetusel õlut lasta :-P

/tean küll, et selline ette ära kilkamine kõik pekki ajab, aga ikkagi/

*

*

Ulme jätkub. Õhtu käes ja kaal ikkagi 97,1 kg!!! Aga eks oli selle nimel kole ponnistamine ka. Lisaks käsipallile (kus küll olude sunnil minu aktiviteet lühiajalikseks jäi) käisime Ivoga jooksmas ka. Ja kuigi alguses ei mõelnud enamast kui nn uue ringi 3,5st kilomeetrist, siislõpuks lasime ikka oma viimasel nädalal kasutuses olnud 4,6 ära :-) Ivo olla planeerinud "koduringi" 1,9 üldse maksimumina ette võtta, aga näed'sa, parmini läks!

Õlleõhtu - here I come! :-D

Püsib

õnneks. Kröömike isegi kahaneb :-)

97,5

No kurat, kas saab või ei ole!?!

Pisukese ettepiilumisena võib öelda, et kristallkuul näitab täna ööseks lisaks selgele ilmale, peaaegutäiskuule ja krõbedala külmale ka uut "põhja", mis võib märkida niisama uue märgi kõrval ka miinus viieteist kilo kättejõudmist :-) Ja seda kõike lõppeva nädalavahetuse kiuste.

Ma olen siin endaga kontrahi teinud, et kui kaal on alla 95 kg, teen ühe korraliku õlleõhtu. Joon kohe kõhu õlutit täis ja söön suitsuribi peale. Vahelduseks suistuseakõrva ja soolapähklit ja salaamivorsti ikka ka. A'peamiselt ikka õlutit. Kohe sula Aleksandrit, klaaspudelist ja puha. /kuuks!/ :-)

Täna oli ka üle mitme päeva jälle hea lahe joosta - tegime selles vaikses krõbedas külmas päris kena ringi arvestatava tempoga ja polnudki sellist tunnet, et üks samm veel ja jõuangi surmavarju orgu. Nüüd on üks raks sauna juba selja taga ning teine veel tulemas. Mmmmm... nii võiks iga päev ennast kosutada, aga töötu mees ei jõuaks siis EEle arvet kinni tampida.

Pealkirjas esitatud retoorilisele küsimusele vastust andes võib tõdeda, et "saab" :-D 97,6 kg

Eilse eest

Nii, eilne kaal on siin üles tähendamata. Seda viga paranadades peab kirjutama numbri 98,6 kg. No veel on alla 99 aga kauaks sedagi enam?

Pagana nädalavahetus ja igasugu istumised :-)