Asi on käest

Sõitsin ratast 35 minutit ja proovisin lörtsi rookida, aga ükski võitlus kehakaaluga ei saa üle ega ümber valest söömisest. Võitlus kehakaalgu jääb sellele lihtsalt alla, justnagu konn kevadise rände ajal teed ületades rekkale.

Hirmus, mis homme pihta hakkab! Nälg ja higi.

89,5 kg

Kole nädalavahetus hakkab mööduma

ehk õnnestub homme "viisakas" olla ja järjekordsele söömisega otsast otsani täidetud nädalalõpule siinkohal piir panna. Nagu jumala õnnistus tuli naabrimehele geniaalne idee Arigatosse trenni minna. Kartsin koledasti, et suren sinna sootuks ära, aga mingil imekombel õnnestus eluga naasta. Jooksin 42 minutiga 6,36 km, mis polegi üldse halb kombinatsioon, eriti arvestades, et viimati JOOKSIN eee ... ma ei teagi, millal. Enesetunne oli selline, et üksi selle järgi hinnates võib jooksmist tulevikus veelgi ette tulla.

Kehakaal oli pärast seda Arigato-arappi 88,7 kg

Vahepealseid kaalumistulemusi arvutame siis selle ja viimatise teadoleva kaalumistulemuse vahele.

Soigumata selle üle, mis kõik võinuks olla ilma paari päevata vanemate juures nuumamisel, oli tore näha trenni minnes, et need kaks sulapäeva on mõjunud kodukandi kõnniteedele sellise raginaga, et juba tulid õues jooksmise mõtted pähe. Vahi raiska!

Ilma kaalumata õhtu

Tulin Põlvast pihupallilt, aga jäin poolele maale pidama, vanemate juurde. Kaaluda siin pole millegagi ja ega ma väga taha kah. Söömarežiimi pidasin kenasti, sõin viimati enne kella kuute. Ja ebastandardselt palju sain täna mängida, isegi rünnakupoolele lasti! Vähe sellest, isegi värava viskasin! :-P Saab lahedasti nalja visata nüüd, et näed, viskasin ühe mänguga samapalju väravaid kui siimaani terve hooaja jooksul!

Vanainimese sünnipäev läks kole kalliks

selle 92-aastaseks saanud pisikese äti sünnipäeva tähistamine oma ämma-äia seltsis kujunes sihukeseks söömaorgiaks, et ... mul pole sõnu.

Pisukene ettekujutus peaks tulema sellest, et hommikul kaalusin 86,6 ja õhtu tipuks 90,3 kg. Iiikk!! Kaaluiive nagu vaalapojal.

Toiduks sai tarvitatud t05h4 käsitluse järgi mitte- või vähemürgiseid asju. Need "mürgied" asjad sai koondatud ühele suurele liuale ja pandud kohe heaga eemal,e et kogemata ka käe alla ei satuks ;-) Häda sai alguse kõik sellest, et ämm tõi väga hea piruka ühes ja ega ma ise ka liha küpsetamisega just pange pannud. Üle selle vaimunõrkusest põhjustatud ahastus kiirgab ikkagi heameel õnnestunud lihateost. Mingu pealegi selle kaalurestitustiooniga nüüd nädal või kaks (ema sünnipäev ju ka veel nädalavahetusel), lootusetu see pole.

Kui ma nüüd põhjalikult järgi mõtlen, siis oskan ma süüdlase ka nimetada sellele arutule söömisele. See on mu ämm! Just! Temaga ma võtsin pooltühja kõhuga kaks pitsi viina "vabariigi terviseks". Tal, kuradil, oli raudselt see idee juba tulles, et mind täis joota ja sööma ahvatleda... :D

Hüva-hüva, enne magamaminemist sai tabelikõlbulikus tunnistatud 89,8 kg

PALJU ÕNNE KODUMAA SÜNNIPÄEVA PUHUL!

Olge siis tublid kodanikud!

Ihu on aige

nõnna aige kohe, et ei mõista istu ega astu!

Nüüd on siis on kõigi päramistega koos kohale jõudnud see üleeilane talgupäev. Selg on kange ja valus ning vasak puusaliiges (!) on ka liikuvuses järgi andnud nagu artroosihaigel. Tegin küll eile pärastlõunal väikese taastusravi eesmärgiga lumeloopimise, noh, sellise lõdvestava treeningu pärast ränka pingutust, aga abi ei miskit. Või peaks ette kujutama, et täna oleks püsti põrgu lahti, kui eile poleks peale liigutanud? Ääähh...

Tänases programmis oli ... ÕIGE! - lumeloopimine. Enam pole vahet, kas sajab vähe või palju, sula või kerget - vallid teede ääres ja aunad maja ees on nii kõrged, et ma, kähmakas, ei ulata enam sinna otsa viskama labidaga. Pean juba kolme pulgaga redeli võtma ja iga labidatäiega poolde auna ronima, et jaksaks üles visata. Ületee valli harja ma juba ajasin valli taha maha, aga ikka on see oma 2 meetrit kõrge. Ei ole see esimene kord siin foorumis tõdeda, et ka-ra-uul! Traktor käib teed lükkamas ja iga korraga jääb see kanalikene seal hiidvallide vahel kitsamaks ja kitsamaks. Seal, kus külamehed ise vallidevahet laiemaks pole kaevandanud, on see lahtilükatud rada täpselt nii lai nagu kartulivao põhi. Suurema asjaga kui Daewoo Tico läbi ei mahu, vastusõitjast möödumine tuleb kõne alla üksnes elanike poolt käsitsi roogitud "taskutes". Unelmate talv, kas pole?

Päevase lumivõimlemise efektiivsusest torsolihaste arendamisel saan siinkohal illustreerida asjakohase graafilise materjaliga. Tähelepanu tuleks pöörata kitsukestele "pleekinud" ribakestele särgi allosas ja käise otsas. Need markeerivad neid üksikuid ruutsentimeetrid, mis EI OLE higist ligemärjad...




Õhtune menüü nägi välja seesugune. Kui nüüd suudakski sellega piirduda oleks ju asi täitsa normi piires. Tallaks ratast peale ja voila!



Tallasin pool tunnikest.

87,7 kg

Laiskus on majas

Inimene leiab omale vabandusi igasugustest asjakestest - küll on meeles mõne varasema päeva koletuks puhutud pingutused lumelabidaga ja siis jälle tundub, et ka jooksva päeva jooksul õues vehkimine on justkui asjaeest olnud ja siis et polegi ju tegelikult söönud nagu ja mida kõike veel. Tulem on aga ikka kasvav kaal.
Ei oleks mina täna Lucyle turja karanud, kui kontrollkaalumine infarktilähedast kogemust poleks andnud. Ja siis ka suure surmaga loksutasin ennast ratta seljas pool tunnikest, põsed häbist õhetamas, sest meelekohas vasardas muudkui kujutelm AbFabist ratta seljas 180se pulsiga tundi poolteist keevitamas. Või oli see hoopis mingi lubjast ummistunud arter, mis mu meelekohas jonksles?

Mass pärast suures häbis ette võetud arappi

88,5 kg

Mis eeskuju ma sedapsi oma jüngrile küll jätan?

Pätiga pooleks

panan käheku kirja oma kaalu, peaaegu õhtu käes ka juba ju...:-)

87,6 kg

Selle taga on kahe katuse lumest puhtaksrookimine. Ihu annab selliseid signaale, nagu see võis olla 200 aastat tagasi mõisa teomehel pärast künnipäeva või öö läbi kestnud rehepeksu.

Lappama läks. Jälle.

Mis saab komistuskivikv kaalujälgijale? Loomulikult sünnipäev. Juubel sõprade peres. Poiss sai 5.

Väike lohutus, et osa tänasest üllatustulemusest läheb porgandi-õuna arvele ja kalorsus kokkuvõttes pole kõige suurem katastroof, porno ikkagi.

89 kg

Yipikayee, motherfucka'!

Uskumatult lustakas reedeõhtu

Meelelahutust reedeõhtuselt hullumoodi - sauna panin sooja ja kohe ronin ratta selga. Seni aga mängin lapsega barbiedega, olen sunnitud mingil šovinistlikul põhjusel Keniga kepsutama. Ei tea küll miks ma ei saa Barbie olla?

Mein aitem iis ... ma olen sittakanti asotsialiseerunud. Probleem ei ole ammugi enam selles, et ma ei mõika kaasaegset noortemuusikat või et igast EMOd mul sita keema ajavad. Ma ei mäleta enam, milla ma kuskil klubis käisin või kõrtsis õlutki jõin. Kiiresti on neid uudiseid vaja, mida see nädal kangesti ootasin, aga mis enne järgmist nädalat ei kosta. Ja ma ei räägi siin maksutagastusest.

Ratast sõitsin vähe, 25 minutit. Saunast lootsin ka enam abi kui lõppeks oli. Ei teagi, mis see nüüd on, sest pärast varaõhtust lumerookimist (mida seekord päris ohtrasti) oli kaal ekstralootustandev, nüüd aga average shit, as usual.

87,6 kg

Söömakäitumine õhtul polnud ka justkui avalikku häbistamist väärt, aga ikka edenemist pole. Halakaalujälgija.

Lucy kohe vingus käes

sõitsin ratast kohe omajagu, kahe ühepikkuse satsiga 50 minutit. Ihu hakkab juba vähehaaval harjuma rattaspetsiifikaga ja polnudki väga kole.

88 kg

PS: minu laskesuusaprovva Hrustaljova on vahepeal "Kikut teinud" (loe: hõbeda saanud). Nüüd peaks mõneks aastaks veel sponsoritelt lutsu tulema, ilma et oleks tarvis paljaks võtta. No vähemasti ajalehes enam ei pea :-)

PPS: täna sain endale esimese ametliku jüngri. Kahe kuu pärast saame näha, kas minu, seni veel laiemalt tundmatu messia, veenmisjõud ja isiklik eeskuju on nii äge, et uskmatuid kuiva jalaga vee peal kõndima panna.

Käsipallikolmapäev

Käisin Kehras käsipallimängule eelnevat soojendust tegemas ja mängu vaatamas.

Päeval sõin väga kasinalt ja õhtu lähenedes peaaegu et üldsegi mitte, aga vähene sportlik aktiviteet segas parema kaalutulemuse saavutamist.

87,9 kg

Sellegipoolest on karta, et ka seda tulemust on raske säilitada, kui just miski eriti äge sportimine õhtul käeulatusse ei satu.

"Kosume", küll väga vaevaliselt

Sõitsin õhtul 40 minutit ratast ja suure hädaga sain parema tulemuse, kui üleeile. Õigemini saingi "võidu", mis oli umbes pool ratta seljas väljahigistatust. Söömarežiim on paigast ära.

88,9 kg

Oi-oi-oi-oi oinalugu

Eile õhtul sporti ei teinud, kaal muidugi kohe vastav ka. Oli mul siin vaja keksida?

89,2 kg

Sõbralik päev

Päev on läinud tõusvas joones - lõunast alates back-to-back kinoseansid (no paganas, küll oli seal kinus aga rahvast täna! Jeeli-jeeli mahtusime tubaje), õhtusöök Vapianos (sama crowded... insaider nimetas külastajate arvuks juba 1200 ja päev polnud veel kaugelt õhtas!), kaaneks pakkus ämm jäätist ja kohvi ning nüüd kodus saun segamini Lucy tõukamisega. No seda viimast küll rohkem moepärast (15+10), aga ikkagi. Nõnda võtan siin kokku seda lõppevat nädalakest.

Uuest ootame pikisilmi vajalikke uudiseid. Vajalikke.

Seniks aga imetlegem statistikat :D

87,2 kg

Laskesuusatamisest

Siinsel peldikuseinal läbi aegade ainukesena äramärkimist leidnud laskesuusataja (Hrustaljova) tegi olümpia esimsel distantsil kohe oma miinimumprogrammi ära. Nagu tema meelehetliku pildiseeria juurest vene keelt lugeda mõistvad inimesed teada said, oli tal edaspidiseks lootust sponsoritele vaid juhul, kui olümpial vähemasti kuue hulka tuleb. Nüüd siis rahu majas, 7,5km sprindis kohe 5. koht. Oleks et siis sponsorid sõna peaksid, muidu vapral proual ajalehe tarbeks paljaksvõtt kõik puha asjata.

Ja et ei oleks ainult kiisud-kutsud-ninnu-nännu-paljad-prouad-jutt, pangem siia kirja ka kaal, mis saadud pärast öist Lucy-loksutamist.

87,6 kg

Et nagu uus põhi. t05h4, auuu?! :D

Üks neist harukordseist nädalavahetusist

Laupäeva õhtu käes ja ma saan juba öelda, et ei läinud/lähe suuremaks söömaorgiaks. Loodetavasti kajastub see ka järnevais kaalumistulemusis, ehkki homme on ju ometigi püha Valentinuse nimepäev ja siis võib ju küll juhtuda, et miski erakordselt maitsev ja täpselt samavõrd erakordselt ebatervislik lõua/maotäis mu teele trehvab. Aga lootkem parima pääle!

Erinevalt eile prognoositust, polnud täna lumelabidaga suurt muffigi teha. Sellegipoolest ajasin end kaks korda õue koos oma lastejõuguga. Kaapisin niisama laste valvamise kõrvalt siit nurgast ja sealt nurgast valli otsa kokku ja otsisin tegevust. Õhtuses raundis läkski juba nikerdamiseks - kujundasin maja ees lapsele koopaid ja käike, lõpuks said kõik lumetükkidest "kassid" ja "koerad" ka omale koopakesed hangedesse :-) Nüüd on lumehunnikud kui kaldapääsukeste kolooniad, auk augus kinni.

Optimistlikest hommikutest

Kuimitmes hommik see õigupoolest on, mil ma tões ja väes mõtlen, kui korralik ma täna olen ja kuidas ma oma toitumisrežiimi nüüd paika sean ja seda pulgapealt järgin? Lugematult on neid olnud.
Lõunani venitan pea alati uhkelt välja ja jõuan enamasti ka rõõmustada, et küll ikka edeneb hästi!, aga nii kui jõuab õhtu ... Ma kohe ei taha mõeldagi, mis täna õhtul jälle saama hakkab. Selles lodevuses ja enesekontrolli puudumises on ilmselgeid stressisöömise tundemärke. Jälle. Perse!
Kuidas see keha biokeemia küll nii veider on, et täiesti keskmiste gabariitidega kaalika äranärimine üldse veel ajusse täiskõhusignaali ei suuda anda? No hääkene küll, veresuhkru tase sellest kaalikast muidugi suurt tõusta ei saa, aga füüsilist maorebendile eelnevat puhitust võiks oodata ju küll? Aga ikka pressib mingi magusaisu peale nagu uni, ja ei jäta järele! No ja siis avastadki end kolmandat või neljandat korda müslit JUURDE võtmas... (müsli on muidugi selline 400+ kcal AXA honeyroasted w almond shavings and strawberry).

Kõikidele neile hommikuile omaselt olin ka täna õilsat äksi täis, paistab siis, mis edasi. /Hommikusöök/lõunaoode/ PS: õues on kogu päevavalguse aja lund sadanud-tuisanud. Tõotab vähemast keskmise intensiivsusega lumerookimist! :-P
Õhtusel ajal aknast õue teostatud vaatluste ja EMHI prognoosi kohaselt jagub rookimist ka homseks, õujee.



Õhtune menüü ->









Õhtune "menüü"


















Kehamass öösel pärast 25+20 min Lucy väntsutamist 89,2 kg

Nutt ja hala

Mul oli üks kursakaaslane, kellel hüüdnimeks just pealkirjas märgitu. Eks seal oli mõni sedasorti hüüdnimi veel, aga osundatu oli siinkohal erakordselt sobilik ajaloo prügikastist välja koukida.

Meeleheitel koduperemees ja ajuti üksikisa, nagu ma olen - küll on mõttetu päev. Ime siis, kui peale söömise midagi muud tarka pähe ei karga. Homme, herrajumala!, tuuakse mulle veel üks väike sugulane kantseldada, siis on küll juba nagu "Daddy's daycare", nalja hakkab saama! Õepoeg kardab mind ka veel natuke mingil seletamatul põhjusel, ise kahtlustan, et see on see paljuräägitud "loomad ja lapsed tunnevad halva/kurja inimese kohe ära" :-/
Välja jooksma minna ei saa - selleks peaks lapse ära sokutama (oleks kõige lihtsam jätkuvast loetelust), lumi on rookimata kõnniteedelt (no kõndida saaks hädapärast, aga jooksmiseks see lumesahkamisekvaliteet ei jäta mingit võimalust) ja ilm, kurat, on ikka natuke külmavõitu ka täna õhtul. Tuult väga nagu ei olnud, aga üle kümne miinuspügala on minu jaoks juba liig mis liig. Pole lihtsalt normaalseid riidedi polaarjooksuks, nende laiatarbe kapsamaakaevamisedressidega, mida ma siin kasutan, võib saada labaseid külmakahjustusi, ei muud. Eile õhtul nägin ühte püstihullu jooksmas, auto näitas sel hetkel -17,5C! Vana oli ülepeakaela härmas. Ravigu oma kopsuõletikku nüüd hoolega.

Ketrasin küll Lucyt 2x25 min ja higistasin sealjuures koledasti, aga kaal ikka 90,5 kg. See on nüüd see mitmepäevase lebotamise payback.

Nigel lugu vol 2

90,5 kg

odav lebopäev, mis muud.

_______________89,7 kg________________

mis ei olegi üldse paha variant, kuna see on saadud ilma igasuguse sportimise läbi saadava äkilise vedelikukaotuseta. Ei viitsinud täna kohe midagi teha. Homme ka päev.

Nigel lugu

eile, s.o. esmaspäeval, olin jälle laisk ja mudkui adsin vähehaaval järele mind päev läbi piinanud (magusa)näljale. Õhtul tinistasin veel veinikest ka (ehkki mitte olulises koguses) ja kodukotud tapaseid sinna juurde, nii oligi õhtul tulemuseks

90,5 kg

Nädalavahetuse peegeldusi

Üksikud uitmõtted, mis möödatuisanud nädalavahetusest jäid.

"M" - sinu ööseltehtud "jälle-joppas"-kohupiimakook oli igal tuhandel juhul parem kui (usutavasti parimate kavatsuste ja -soovitustega) pühapäevaõhtuks organiseeritud etendus. No see viimane oli ... eee... no kohe üldse ei joppan'd? Selline lati alt läbi hüppamine ja püksikusemine, et kuidas midagi sellist oodata (või karta?) meie oma kultuuriheerostelt ja tantsuilma vägevatelt? See esimesenanimetatu aga oli ootamist ja hilisemat kaaluleastumisšokki väärt. Esmaspäeval pistsin lõpuks noka sisse ka sellesse Tinpot Huti Sauvignon Blanci, mille sa, kallis inimene, mulle tõid, kuna ma eelmisel korral ainult rääkisin sellest hüvast nestest. Õu-mai-gaad kui hea! Ülivärske, -mahlane, -rohune. Suur tänu frau Turnerile, kelle väikese valge käe all see vahva vein valmis on pruulitud!

Isand Kykametsa, mu kallis külanaaber, tänud selle pildipanga eest, kus hulka väga värskeid pilte! No ja need sinu toodud rüüped ... mmmm ... Barbera oli nagu kohe teadlikult valitud selle vürtsikapoolse seakaela kõrvale ja tundmatu dessert tuntud kookide kõrvale /kuuks/

Ma võin heal päeval liha küpsetada küll. Ja muidki roogi disainida.
















Lasteaia ühisüritus võib olla kaalulangetajale uskumatuks väljakutseks.

Ja (jälle algusesse tagasi) kui miski asi haiseb nagu sitt, näeb välja nagu sitt ja vedeleb kuskil muru peal justnagu sitt, siis kõige suurema tõenäosusega see ... ongi vana sitt ise. Vanakreeka tragöödia oma faabula lihtsuses ja sirgjoonelisuses küsib tantsuetendusena eriti hingestatud ja köitvat esitust. No aga ei olnud. Kuradi vanabaskiniteater oli hoopis! Ega see, kui kõik osalised on tegelikult ja hea tahtmise juures võimelised laitmatu "padedüü" võtma, tee odavast kargamisest veel tantsuetendust. Niimoodi tehaksegi inimesi, kes balletti ega kaasaegset tantsu ÜLDSE vaatama ei taha minna - neile lihtsalt näidatakse mingit mämmerdamist, mis PEAKS olema see "õige" ja äge, aga ei ole seda teps mitte. Pfähh!

* Fotod Kykametsa lahkest käest.

Patukahetsuse päev

Tänane kulus siis selle kahe varasema õhtu söömasööstu esialgseks tasandamiseks. ei saa öelda, et päris ilma eduta oleks läinud.

Isegi t05h4, va kilu, heitis mulle kinda, nii äksi täis oli teine, nähes mu reede-laupäeva õnnetust. Aga ma olen siin ennegi kinnitanud, et it ain't over 'till the fat lady sings! Panen oma õhtuse kaalu siia kirja ja tahaks näha, kaua sel onu Antonsil seal naerutuju jätkub.

Normaalse söömise juures on täitsa tore tõdeda, et väikese sauna ja persepurustaja-Lucy koosmõjus on võimalik jõuda tulemusteni, mis taastavad usu lõppeesmärgi saavutamise võimalusse. Kas see on ühtlasi ka märk sellest, et nädalavahetusega juurdesöödud-joodud hiidkilod on nüüd (kus ma olen juba oma ainevahetust üritanud kuude kaupa mõjutada) võimalik sama kiiresti, e. paari päevaga maha saada? Ma olen ikka uskumatu optimist, kas pole?

89,3 kg

PS: t05h4, my undercover brother, kas jalg väriseb juba?

Muretsejatele rahustuseks

sjgellele ja teistele muretsejatele, kes kardavad mu transformeerumist sulekeseks, häid uudiseid. Kaalulanguse koletu protsess on jälle edukalt peatatud ning kõhnumise ofensiiv tagasigi löödud!

Reede õhtul 90,6 kg

Laupäeval 92,4 kg

Aga pole ka imestada, alates reede õhtust olen ma praktiliselt hingetõmbeta pidulauas istunud. Vahed on olnud täpselt nii pikad, kui on kulunud ühelt prallelt teisele sõtmiseks... Laupäeva hommikul oli laskemoonakastis umbes niipalju tühje mürsu-kestasid ->->->->->->->->->->->->
Laupäev ise oli üks suur kimamine ühe kartulisalati-singitritsli-viineripiruka-kreemikoogi-laua juurest teise manu... oehh!

Praegu, pühapäeva hommikul, on mul täiesti arvestatav pohmakas ... söömisest. Mitte et füüsiliselt halb oleks, ei-ei!, kõik söögid viimaste päevade menüü(de)s on olnud vähemasti head, kui mitte väga head või lausa suurepärased. Lihtsalt ahastus on. See kaalust mahavõtt on nagu mingi metslase tsiviliseerimise protsess - maru aeglane ja vaevanõudev. Ei edene kuidagimoodi ja kui siis lõpuks pärast kuude-aastatepikkust ponnistamist hakkab juba tunduma, et sellest kannibalist hakkab asja saama (no et juba sööb noa ja kahvliga, ei pasanda, kuhu juhtub, peseb käsi, kannab riideid ja mõistab lihtsamaid lauseid mõnd kultuurkeelt), avastad ta oma hacienda peahoone taga alasti ümber lõkke tantsimas, naabrimehe maks vardas ja -silmamunad supileemes ulpimas... No saate ju aru, et selline tagasilöök võib murda ka kõiga sihikindlama hobiantropoloogi.

Ja mitte et see mingi lohutus oleks, aga hommikune (hea küll, keda me siin petame, lõunane) kaalumine andis tulemiks 91. Paar päeva askeesi võivad siin ehk jälle ree peale aidata.

Programmilisi ülestähendusi

Ilm nii mahe-nii mahe. Ühtegi vabandust ei leidnud jooksmaminekust viilimiseks, (erinevalt t05h4st panin mina lumisele maanteele kikerdama minekuks ikka sügis-talvise jooksutossu ja dressipükstele veel kaltsoonid ka alla) naabrimeeski sai kaasa meelitatud. Too tuligi, koos oma überblingi GPS-pulsikellaga. Aga me mõõtsime täna oma jooksuringi! Et mõõtmistulemus ikka esmaklassiliselt täpne tuleks, jooksime kohe eriti aeglaselt ;-)
Tavapärasest mõnevõrra aeglasem tempo (42.26) võimaldas see-eest ülitäpse mõõtmistulemuse ja olgu siis ka teile teada, et see kuuekilomeetriseks nimetatud ring on tegelikkuses lausa 6,04 km!

See selleks. Tegelikult on vana hea poolöine jooksmine ikka üks vahva vahed küll kaalulangetamise juures soovitud tulemuse poole rähklemisel.

88,1 kg

Oleksin ma Andrus Veerpalu Ramsau liustikul või Olose esimese lume võstlustel, ütleks Mati Alaver: "Pole paha..."

Kroku -> t05h4 muusikameem

t05h4 aka onu Antons mässis mu sellesse jamasse. Kõik , kellel pretensioone peaks olema või tulema, esitage need toošale. Side lõpp.

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.

2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.

1. Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?

Eesti plaadimüügitabel ütleb, et see peaks olema Toomas Anni, aga mina ütlen, et persse kõik see infantiilne estraad! Oleks siis veel Toomas Vaidoga duetti laulmas, aga ... no ikka ei :-P

Selle asemel olgu Muse ja vähemasti Starlight, kui kogu live'i ei saa. Põhjus väga lihtne - lugu ise on ju nunnu ja Muse'i live ... mnjaaa.

Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”

Mul ei ole omaenda matusele praegu veel kuigi kiire, aga kui see sekeldusterohke päev kätte peaks ükskord jõudma, siis olgu seal kuskil leitud ka aken SELLE loo jaoks. Elavast peast asjale ette mõeldes oleks vist raske lohutavamat tõdemust leida oma sündmusepuhusele seisule, kui "life's a piece of shit, when You look at it, life's a laugh and death's a joke, thats true!" No ja katsugu nad, raisad, siis nutulöristamise ja tati põskedele laialimäärimise vahel naeru turtsumata jätta!!!

Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

Nii, mina panen küll täitsa oma sisemise veendumuse järgi, justnagu kohtunik otsust langetades.

1. Daniel "purjusinimesedonniikoledad" Sepp! Noormees saab selle au osaliseks avansi korras, puhtalt tema potensiaali Eesti tulevase huumoriklassika varaselve täitmise võimekuse osas hinnates. LUGU sama surematu kui Danieli lemmikpartei. Ja ma olen nõus kergemat sorti mürki (nt. konjakit võtma), kui keegi teist selle loo enne lingi lahtikerimist ära arvas! :-)

2. Vaido Neigaus, meie kõigi suur kumiir. Tema tootemiloo ja -video olen küll paraku juba varem reetnud ... :-/ LINK sellegipoolest. Milline ülemaailme GLAVLIT on ära kastreerinud selle loo ja maha nillinud sõna "sõda"? Täieati arusaamatu. Aga nii maheda staari, nagu Vaido, puhul isegi möödapääsmatu vist sellise karmi sõna mahanudimine.

3. maret75 aka naine üksi saunas. Tema on meil Mahavok ja "Meridiaanid" Teda ja Mahavokki (mind muidugi ka!) naerdaks Hollikas kõva häälega välja, aga tegelikult on tema ja ja Mahavok ikka väga kõvad mõlemad. Ja ära ütle, et üheplaaniline või lihtne. Lõiketera vahedusega probleeme pole.

KäsipalliSÕIT

Seda sõidu osa rõhutan, kuna see oligi vist see kõige meeldivam. Mäng ise läks ju persse... Tähtis mäng ja puha, võimalused olemas, vastane pooliku koosseisga, aga nagu sellistel puhkudel ikka - miski pole nii lihtne, kui eemalt esimese hooga paisatab. Eksteemihuvilistele lisainffi SIIT

Kaal on normis, kui nii võib öelda. Platoo. Loodetavasti saan peatselt üle platooääre alla ka.

88,7 kg

Oi sade, kas ma täna rookisin lund ka ... või mis?!

Naabrimees, küll mitte see jooksuhunt, ajas mind varahommikul eilase lumesaju jätkuks ärevile, et nüüd on küll katusel nii palju lund, et selle allaajamine juba lausa obligatoorseks muutub. Jutuajamine toimus hommikuse auto ja väljasõidu rookimise juures, et laps vähemasti lasteaeda saaks. Midagi, ajasime aga pärast redeli püsti ja labidatega katusele. Algatuses oli ju tore, päikestki ähvardas paistetada natuke pilvede vahelt ja puha, aga sellega lust lõppes ka. Pilved tihedamaks, tuul validamaks ja lund hakkas juurde tulema. Foock! Paras trennikord oli see naabrimehe katus. Leppisime siis kokku, et teeme väikese 15 minutit vaheaja. Ja siis minu katusele. Kurat, mul palju vähem lund katusel kui tal! Pehmelt öeldes persest sain sedasi ju! Tema katuse peal rähklesime palju rohkem kui minu oma otsas... /eestlane, kas pole?/ Tasakaalustamaks seda lumekoguse-solvangut, avastasin, et minu lagi on paremini soojustatud kui tema oma, ikka jupp maad kohe. Mul katus ilusasti lumine, ühtlane ja puha, tal oli aga mitmes koha katus nii soe, et lumi sulab peal, jää siin-seal pehme lausa lume all. Jääpurikaidki oli tal räästas olnud. Kui vaadata üle küla, siis on paar blokki meie ridakates, kus purikaid räästas pole. Üks neid see, kus minu boks :-D

Katused oli alles se sissejuhatav labane lastesaade. Pärast seda võtsin käsile majaesise. See oli lihtsalt räme! Ma'i tea, mis oleks saanud või kuhu ma oleks jõudnud, kui poleks kallilt naabrinaiselt sahka laenata saanud... Olgu ta tuhandest tänatud! Tööjõudlus tõusis sellise raginaga, et lõpuks ajasin pool küla puhtaks, autovarjualuse (mitte ainult oma jao) ja sissesõidud ja tänava ka takkatraavi. See, millised hanged meil siin kokku visatud on kõikvõimalikesse kohtadesse, on juba vaatamisväärsus omaette. Naiivik, kes arvab, et need juuli lõpuks ära sulavad ...

Pärast lumerookimist olin täitsa kuivaks higistanud end, nii et hea meelega oleks õhtuseks tulemuseks kirja pannud mingi päris ulme ... aga õhtuks jõin ära ilmselt mingi 6 liitrit vett ja sõin ikka ka paar korda, nii ongi tavapärane

88,9 kg

Õnneks hakkas lund sadama

Muidu poleks see hooeaeg nagu talve olnudki! Oh seda õnne! Nüüd saavad lapsed vähemasti kelgutada ja suusatada ja Tallinna linnavalitusel läheb tänavate talvise hoolduse raha asja ette, mitte niisama ahnete sahajuhtide taskusse. Fook! Kas siin nüüd oli üks päev, kus temperatuur oli kõrgem kui -15 pügalat ja samal ajal mingi lumetorm ei möllanud? Kui oligi, siis kes seda enam mäletab.

Läbi lumehangede murdsime naabrimehega trenni ka. Ihu on ikka nõder veel sellest haigusest ja äratarvitatud medikamentidest. Ei ma jõudnud joosta ega midagi. Suure surmaga 5,4 km ja sedagi patuga pooleks.

88,9 kg