Eile õhtul (see on siis reede õhtul) oli kaal kõikidele jooksmistele vaatamata ikka 103. Põhjus oli õnneks suhteliselt lihtne ja kalorivaene - suure näljatunde leevendamiseks olin õhtul ära söönud paraja kotitäie kuldrenette ja kaks kaalikat. Hommikul pärast tavapäraseid "protseduure" oli sellest järgi jäänud 102,1 kg. Andis lootust ühesõnaga. Aga sinna see ka jäi, sest täna ju käisime külas, nagu nädalavahetuseti ikka. Ja ehkki ma suutsin söömisega piiri pidada, läks ikka paar pokaali veini ja sööki ka natuke. Kirsiks sinna peale ka tükk väga head (kiitus musikesele!) ricottakooki ja paar kruusi teed. Tulema ei saanud ka naiste pärast seal kuidagi ja nii jõudsimegi koju minut peale kella 1-te. No ja siis ma küll enam jooksma minna ei viitsinud. Päriselt ka. Ma olen siin mitmel korral küll jooksma läinud juba uue päeva sees (et siis pärast kahtteist), aga kell üks ja peale on/oli ka minu jaoks liig. Eks homme püüan siis "järeleaitamistunde" teha.
103,4
