98,5

mida oli ka arvata ja võis karta sellest pudelist veinist, mis siin kahepeale ära sai joodud õhtul ja ... taaskohtumisest peotäie soolapähklite ja paraja jupikese toorsalaamiga sinna veinikese manu :-/ Nõrkus on minu keskmine nimi, mis muud.

Külmad ilmad

Käisin siin poole öö ajal veel jooksmas. Ühtepidi oli päris kena - ensetunne oli hea (jooksin kohe paarsada meetrit enam, kui siin viimasel ajal tavaks :-) ja taevas oli selge, tähed särasid mis hirmus ja kuu oli seliti. Aga külm oli - lombid lausa jääs, tuul kah. See loode/põhjatuul, mida siin ilmaennustuse kohaselt pakutakse, puhub nii kenasti seal kuskil poole jooksudistantsi peal otse kurguauku üle lageda Harku järve uue pika sirge peal ja vähemasti homme on seesama jama. Naabrimees ka otsustas selle nüristava sörkimise asemel võrkpalli mängima minna ja ega ma teda püha ürituse reeturiks pea. Tal ka natuke emotsionaalsem õhtu siis. Ise ju samamoodi kolmapäeviti käin käsipalli vaatamas pingi pealt (enamasti). Ehkki küll see nädal oli paus, tuleb see-eest järgmistel nädalatel kaks mängu nädala kohta - Arukülaga peame ära mängima karika veerandfinaali kodus-võõrsil ja meistriliigas samamoodi kaks mängu. Kesse kurat nii palju sõita viitsib, ah?

Kaalu peal oli üle tüki aja positiivsemat sorti üllatus, ehkki ma päeval lisaks tavapärasele menüüle ka kümmekond soolapähklit endale lubasin (no küll olid kuradi head!). 98,1 kg.

Asjast. Lühidalt.

99

Näljane räägib ikka leivast

ja kaalulangetaja salatist.

Lõuna ajal teed marinaadi (eriti defloreerimata oliiviõli, mesi, veiniäädikas, inglise sinep, chillikaste (ja jumala eest mitte magus!), sool, seitse-kaheksa rosmariiniokast peo vahel sekka hõõruda) ja viskad selle mögla suurele broileri rinnafileele. Siis on mõneks tunniks rahu majas. Las see kana tiss vedeleb seal mahlas lausa köögilaua peal, pole teist tarvis külmakappi ajadagi.

Kui päris asjaks läheb, siis:

lõikad 6-7 redist sektoriteks (või ratasteks, kui sulle nii rohkem maitseb);

vahelduse mõttes paned praeahju sooja, sätid nii 200 C pääle, siis jälle väits pihku;

ühe paprika viilutad 2-3 cm pikkusteks kaunikesti õhukesteks viiludeks;

peotäie marineeritud kurki paprikaga samasse formaati;

apteegitilli (moodsal ajal on selle aedvilja nimi fenkol, poesildil lausa fenkool (?)) hakid imeõhukesteks liistakateks (ja selle jaoks peab sul ikka terav, ma mõtlen TERAV, nuga ka olema, sest ega's iga tuntsliga saa süüa ju üldse teha) ja koguseks võtad hakitud kujul paar supilusikatäit;

Kuskil seal kurgi geomeetrilise ümberkujundamise järel on ahi parasjagu palav, sätid teise siis grillirežiimi ja ajad kana ülemisele siinile solaariumisse.

Nii, nüüd võtad oma kõige suurema salatitaldriku/-vaagna ja pillud kõik seni katkilõigatud asjad sinna pääle. Siis võtad panni ja paned selle pliidile (mitte saltivaagnasse, kurat võtaks!), kuumaks, mehise peotäie kõrvitsaseemneid röstima. Kui esimesed praksatused pannilt tulevad (signaliseerivad seemne paisumisest ja kesta lõhenemisest), keerad praeahjus vedeleval tissil teise külje. Kohe viskad ka kõrvitsaseemneid panni peal paar korda ringi (kui ei mõista, segad pannilabidaga nt). Võtad pannil tule alt, küll ta seal jääkkuumuses röstib. Vaatad ahju, et kana ei kõrbeks (lased grilliga ainult ilusa jume peale, et sa jumala pärast ära ei kõrveta ega kuivata!). Kui on mõlemalt poolt parasjagu tooni võtnud, keerad praeahju nulli, aga kana jätad ahju järelküpsema, ahjuuksega ei lehvita.

Kastmeks õli (ikka see eriti neitslik), veiniäädikat, imepeeneks hakitud (või pressitud) küüslauku, soola, mett. Klopid või raputad korralikuks emulsiooniks.

Nüüd rebid paar head peotäit jääsalatit suupärasteks tükkideks ja kui on, viskad juurde lambasalatit ja/või lollo rossot või mida iganes salatilehte sul ka hankida pole õnnestunud, sinna kõikse suurema taldriku peale. Segad kogu seda juurikavärki peoga väheke. Nüüd on aeg lind ahjust välja lasta - lõikad sellest parajad viilakad. Siis viskad rohelisehunniku pääle lindu ja teri ikka kordamööda segamini ning kõige otsa triibutad kastme.

Ja ei jäägi muud üle, kui söö ja ainult inise mõnust (justnagu mina).

Kogused on kahele.

Paar näpunäidet (vinkki, nagu hõimuvelled tabavalt sõnavad) ka: kui sa apteegitilli aniisimaitset ja -lõhna ei talu, kasuta nt rukolat (annab ka sutike särtsu muidu lamedale rohelisele); ära sa kana jumala pärast liiga ära kuivata ahjus, enne olgu seest väheke vedel; salatit rebi taldrikusse otse külmikust ja vahetult enne lõplikku segamist (siis ei närtsi ära, nagu sel raisal kombeks on, eriti veel kokkupuutes sooja sihvka ja linnufileega); veiniäädikas võib olla hele, tume, roosa, miks mitte ka balsamico (ise kasutasin vaarikamaitselist); kui tahad eriti POSH olla, võid jaurata ka vutimunade ja/või saiakrutoonidega.

Ja kogu selle übertervisliku õhtusöömaaja finaaliks pulgapealt 99 :-)

Väike hirm on

ei taha kohe kaalule ronidagi, sest ega's enesetunde järgi sealt miskit head tulemas ei ole :-/

Kuidagi ei saa sellest 100 kg joonest kaugemale, et reedel mahaaetud habemele püsivamat õigustust saada. Täna käisin takkatraavi juuksuris ka, pole kohe päris hulka aega nii ludu peaga olnud kui pärast lõunast pügamist. Usutavasti 2 aastat pole nõnda kasinat frisuuri kandnud.

Kaalul numbrid 99,4

Nigu naela taga kohe! :-( No mis kuradi oksakoht see on siis, et üldse ei edene?