Lõunamaale ära

Nädala jooksul saate kuulda nüüd, kuidas ma lõnamaal saia süües paksuks lähen. Ainuke lootus on, et ma ihnurina ühistranspordi pileteid osta ei täi ja sellevõrra rohkem jala ringi kaabin ja last käe otsas vean või -kärutan.

Höhöö ;)

Uus postitus ... küllap' siis on uudiseid! :D

paneme seekord siis kehamassi arvulise väljenduse kõikse ette (eks ole ka põhjust):

83,1 kg

napilt, väga napilt, ei ole sinu poolt praegu loetav selle blogi viimane postitus ;) 200 grammi jäi puudu ... Mõtle ise, mis see võiks olla, ehk siis õigemini küll võinuks mitte olla: pakk lehmakomme, klaasitäis vett (minu puhul siis kardetavasti Borjomi), vähem kui pool õlut (minu puhul siis päris kindlasti Alexander), šokolaad (Moonika puhul 2 Ritter Sporti), või (appike, no pakk võid oleks juba päris rõve! :D) muud seesarnast.

Ja eksib see, kes arvab, et poolekilone "põhja"parandus issanda armust või siis lihtsa vaevaga tuli. Rängalt eksib! Kui laupäeval kelkisin pärast hommiku(no taas, minu puhul ikka pigem ennelõuna-)jooksu, et küll saab aga vahvaid tulemusi, kui veel õhtul ka jooksma lähen, siis eile võtsin plaani enne suuremat kaagutamist midagi muneda ka. Nn "hommikul" (loe: kell 11, kui õhutemperatuur oli juba lähes 30 ja päike leekis seniidis) 3,5 km päris kabeda tempoga ja sinna otsa 12 tundi hiljem oma "põhidistants" - 8 km - ka. Kusjuures-kusjuures, see viimane 43.05ga. peabki vist hakkama õhtustele põhidistantsidele hommikuti soojenduseks alla jooksma, siis on enesetunne nii hea, et kannatab päris joosta kohe.

Traditsioone murdes

Mitu leboõhtut järjepannu on viinud selleni, et peab midagi ette võtma jooksmisharjumuse meeldetuletamiseks. Näiteks hommikul jooksma minama, justnagu täna. Pealegi, kuskilt lugesin (kes, kurat, enam mäletab, kuskohast küll), et aeg-ajalt teeb hommikune enne söömist jooksmine head. Et pidada efektiivselt rasva põletama ja puha. Ütleme nii, et jooksmise ajal muidugi muffigi aru ei saanud, et rasvad teistmoodi (või et üldse) põlenud oleksid. Vältimaks organismi hommikuse jooksuga päris ribadeks ehmatamist, ei jooksnud just ülearu palju (5,35 parasjagu poole tunniga). Kui saaks õhtul ka majast välja, oleks puhta tore. Väikese vaevaga saaks siis päevase jooksuportsu üle 10 kilomeetri.

Peale jooksu oli kaal 84,1 kg, mis pole sugugi lootusetu.

Kvaliteetinimene tarbib ikka kvaliteetmeelelahutust

st käisin lapsega kinos. Lelulugu 3. Kuldne, ütleks klassik selle peale.

Mh, ja kuna naabrimees ettevaatamatult välja lobises, et me võime minna ka tema autoga, siis avanes ülisoodne võimalus külmkapist pint Sassi võtta ja see lakkamatu mõnumõmina saatal ihusse läkitada. Ouyeah! Nirvaana!

Jooksust ei juttugi jälle, kaal 85,4 õhtul.

84,9

ja seda ilma jooksmata. Asi oleks juba päris roosiline, kui oleks veel välja higistama ka viitsinud minna. Aga niisama persetada oli ka mõnus. Pool õlut jõin hoopis ;)