Kui suppi tegin ükspäev, siis alustamise juures ei saanud jätta jäädvustust neist kolmest asjast, mis mul enamasti iga roa sisse käivad. Oli ka kena värviline kombinatsioon, aga telefoniga on seda keerukavõitu pildile püüda.
Siis teinepäev jälle, eile, nimelt, tulivad naabrid terve perega meile oma mitut ammumöödunud sünnipäeva tähistama. Pildilolevad hambamustajad pidi olema kompaniiks põdravasika ribile ja metsseapraele (ka pärit üsna noorest loomast). Metsalistest esimesenamainitu oli enne ahjumenetlust ööpäeva jagu külitanud ingveri-kaneeli-aniisi-mustapipra-küüslaugu-rapsiõli koorikus ja siga samal ajal nautinud sibula-SriLankaPorkCurry-mingitundmatuTürgittoodudhapukamaitseainesegu-estragoni seltsi. Küll sai hää!
Jah, ja vahepeal olen korda-paar jooksmas ka käinud. Nii vähehaaval. Üks õhta käisime naabrimehega lausa jalutamas kõndimas :P Et see muidu vanainimeste aktiviteet liiga lati alt läbijooksmine ei tunduks, oli ilm se'ks puhuks valitud põrgulik.
Edit: Tegin hilisõhtuse jooksu ka. Naabrilaste sünnipäevatort ja pitsapirukad tahtsid mahajooksmist. Täitsa kena oli. Erinevalt kaalult paistvast paigallennust on toonus kenas progressioonis. Jooksmist võimaldav enesetunne säilib juba kuueks verstaks ja paari nädala jagu on jätkunud tarmu suurem osa õhtutest väikese jooksuga pikkida.
Välismaalt aga tuleb murelikukstegevaid sõnumed. Lähemate hõimlaste hulgas ainsana sõjaeelset generatsiooni esindava memme organism näitab tõsiseid amortisatsioonimärke. TH1 ja TH2 siin enam ei aita, paraku. Kurb. Aga peame pöialt.
No comments:
Post a Comment
Even dirty talking is tolerated