Jälle üks raske jooks

Ei olnud enesetunne täna parem ühti kui eile. 7,7 km ja aeg 46.52 - paras kohatäide ja jooks kalorite kulutamise pärast (aga eks ta selle viimase pärast tegelikult siin ette võetud saabki ju. Nigu see jooksmine mulle kunagi meeldinud oleks, häh!).

84,8 kg

PS: kangesti tundub, et nädalavahetuse edu kaalurindel on teatavas korrelatsioonis pikkade magamistega samal perioodil. Piisab vaid normaalselt 8-9 tundi magada, kui on jupp maad kergem kaalust maha saada. Magad aga 5 tundi, nagu see nädala sees paraku normiks on, ja kohe tükk tegu, et hoidagi, langetamisest rääkimata.

PPS: teatrisse viidi mind ka täna. Linnateatris see va' sakslase armastamise lugu. Noored mängisid sümpaatselt (õnneks polnud Priit "algatuseks paar tundi rehepeksu" Võigemasti kord) ja võtsid publiku ilma igasuguse videovisuaali, libapoliitilise agenda, pöördlava, pasunate ja tulevärgita kõripidi pihku. Ja see on minusuguse blaseerunud küüniku suust juba paras hosianna. Nii et mine aga ka, kui seni käinud pole. Sealt keldrist välja pugedes oli rahva seas mitmeid pisarakriime nägusid.

85,1 kg

Eilsega võrreldes lisakilo võib täienisti leida õhtusest menüüst.

Jooksin küll 7,7 km, aga olematu tempoga. Makku peidetud proviant segas

Jänesega võidu

nii vägev kuli olen juba! Jänes jooksis oma 100 m ees mul tänava peal, vaatas paar-kolm korda selle aja jooksul üle õla ja siis astus "rajalt maha". Nii et formaalselt minu võit, jänes sai disklaffi! Aga see selleks.

Eile ei jooksnud ja kaal oli enne magamaminemist 87 kg. Väga ma ei murtesenudki, sest lahutades sellest tulemist tavapärase jooksuga mahamineva 1,5 kg, oleks saanud päris rahuldava resultaadi. Ja üleüldse, täna joostes tulin päästvale mõttele, õigemini geniaalsele vabandusele - on ju ometigi jaanikuu ja jaanikuul, kui kõik õllepruulid ja tapamajad raporteerivad ulmelistest müükidest ja tootmisrekorditest, on minusuguse nõrga närvikavaga meesterahva kaaluspüsimine ise juba suur võit. Kaalu langetamine peab jääma mõneks teiseks kuuks. Või aastaks.

Tõsisemalt rääkides aga on täna täpselt 10 kuud täis sellest päevast, kui siia bloggi esimese sissekande tegin. Peatselt järgnesid rõlged pildid mu (toona) õrjetust ihust ja üha järgnevad raportid enneolematust edust kaaluvõitluses. Edu, ammugi sis enneolematu, on jäänud kaugesse minevikku, aga kaua see kesta ei saa. Aastat see kuradi nälja- ja naljablogi ei näe, seda ma teile ütlen!

Täna jooksin ilge pasaga oma 7,7 km. Kui tsiteerida klassikuid, siis jooksin nii, et mättaid ja väiksemaid loomi lendas kahte lehte! "Tagasipöördes" olin 15.38ga (jajaah, Ivo, viisteist kolmkümmend kaheksa!) ja kella panin kinni 43.33 peal. Selle valguses ei tundugi see Lollidemaa veeres joostud 45-kopikatega 8 kilomeetri kohta nii uskumatu enam.

Nüüd kükitan veel saunas ka ja siis alles näete dehüdratsiooni imesid! :P

84,1 kg

Nägite, jah?

Ebaharilik reede

Ei mingit ülearust söömist ja isegi jooksma jõudsin.

7,7 km meets 85,9 kg

Potist alla, vesi peale!

Vahepealne blogivaikimine on olnud "tähendusrikas" ja tihkelt kaalulangetaja patte täis. Kaks puristamist (naabrite ja sõpradega) on päris selgelt ära nullinud kogu nädalavahetuse ponnistused ja enamgi veel. No aga jaani(lau)päev ju ikkagi... Ja magada on saanud nüüd kaks päeva kohe looma moodi.

Jooksmas käisin täna Tabasalu-Muraste kergliiklusteel. Ei teadnud seal distantsi suurt millegi muu järgi arvata, kui kella pealt. Enesetunne oli uskumatult hea (eriti arvestades äsjase hommikul kella 4ni joomisega) ja tagasipöördele järgnenud distntsipoole suutsin esimesest 45 sekki kiiremini katta. Kokku siis 8 km (hiljem mõõdetud), ajaks 45.48, mis on minusuguse lödijala kohta ikka väga kiire jooks. Parasjagi pikk ka.

Päikeseloojumiseromantika Vääna-Jõesuu pljääžil sinna otsa ja sõniks juba kodus saungi soojaks küdenud, mmm...

85,7 kg

Ja see on pärast pikka jooksu ja tublit saunatamist ... :(