Ei olnud enesetunne täna parem ühti kui eile. 7,7 km ja aeg 46.52 - paras kohatäide ja jooks kalorite kulutamise pärast (aga eks ta selle viimase pärast tegelikult siin ette võetud saabki ju. Nigu see jooksmine mulle kunagi meeldinud oleks, häh!).
84,8 kg
PS: kangesti tundub, et nädalavahetuse edu kaalurindel on teatavas korrelatsioonis pikkade magamistega samal perioodil. Piisab vaid normaalselt 8-9 tundi magada, kui on jupp maad kergem kaalust maha saada. Magad aga 5 tundi, nagu see nädala sees paraku normiks on, ja kohe tükk tegu, et hoidagi, langetamisest rääkimata.
PPS: teatrisse viidi mind ka täna. Linnateatris see va' sakslase armastamise lugu. Noored mängisid sümpaatselt (õnneks polnud Priit "algatuseks paar tundi rehepeksu" Võigemasti kord) ja võtsid publiku ilma igasuguse videovisuaali, libapoliitilise agenda, pöördlava, pasunate ja tulevärgita kõripidi pihku. Ja see on minusuguse blaseerunud küüniku suust juba paras hosianna. Nii et mine aga ka, kui seni käinud pole. Sealt keldrist välja pugedes oli rahva seas mitmeid pisarakriime nägusid.
Olen lugenud, et magamatus ja unetus tõstab kaalu. Tundub ebaloogiline.
ReplyDeleteMis sul "algatuseks paar tundi rehepeksu" Võigemasti vastu on? Ta ju ka natuke meiekandimees- vanaema-vanaisa elavad siin, ema meie kooliõde;)
Konkreetses tükis oleks Võigemast raudpolt imal olnud (tähelepanu juhtis mul proua, ma ise poleks ennast vaevanudki variantidega, et "mis siis oleks, kui mänginuks see-või-teine"). Materjal niigi selline võltspateetikasse ja imalusse libastumist võimaldav - eestlaste ja sakslaste suhted maareformi foonil. Mida meie täna sellest õieti teame või aimame? Isegi minul, kes ma ennast üle keskmise ajalooteadlikuks pean, on suht-koht vähe niite, mis selle perioodi ja konkreetse murranguga ühiskondlikes suhetes üldse assotsiatsioone looks. Eks sellepärast oli tükki sisse lavastatud ka claris verbis selgitusi kogu faabulat tõukava intriigi (mats vs saks) kohta. Aga et tükki raske (mõjusalt) mängida on, näitab juba üksi äärmiselt askeetlik lavakujundus - tühi Põrgulava (pmst kelder), null dekoratsiooni, ainult valgus ja (või selle puudumine) ja pigem rekvisiitidena kolm Thonet' tooli ning ühes pildis kohver. Kogu lugu. Ja ometigi pani näitlejate mäng rahvale niimoodi jala kõrile, et pmst võis KUULDA pisarate veeremist ja minu koriseva kõhu vokaal veeres nagu kõuemürin üle terve saali :/
ReplyDelete