kesklinn ... kõrgkultuur ... sitamaitse

Laste ema tahtis mind, habetun'd holoppi, viia ka viisakamasse seltskonda ja ostis teatripiletid. Draamasse ja puha. Feil hakkas pihta Marin Veinmanni jalaluuga, mis kuulu järgi olla pooleks läinud või midagi. See tingis plaanis olnud "Augustikuu" muundumise "Kolmeks õeks". Iga õe kohta oli eraldatud tund etendust, kamba peale ainult üks vaheaeg. No ja see etendus oli üks ilma otsa ja ääreta kamarajura. KA-MA-RA-JU-RA! Not rekomend!

Mõtlen siiamaani, et kas kogu sellel Draama trupil häbi ka on sihukest lamedat laadajanti saalitäiele rahvale raha eest "mängida"? No mida kuradi moodi see tükk nüüd mind siis kõnetama peaks? Valdav osa publikust ärkas oma roidumusest ja poolunest ainult paari vana Baskini Teatri stiilis nabaaluse nalja peale. Vaheajal oli mõlemas müügiletis piiiiikk järjekord torssis nägudega teatrikülalistest, kes kõik mõtlesid, et kui kahju neil ikka sellest rahakopikast on, mis selle pasa peale kulutatud sai.

Väike vaikelu

veinitaara ja näritud koprakoiva ning -ribiga.

Täna jooksin ka natuke.

Läkski üle viie

naabrimehe abiga.

Päevasel ajal (kohe varahommikust pihta) käib kesklinnas aga üks otsa ja ääreta hadj, kus Kaaba musta kivi rolli täidab see kuradi tavaratalo, millisest head odavat sitapaberit 60-jalaste konteinerite kaupa osta saab. Iga perenaine peab oma pühaks kohuseks seda šaitan'i vähemasti korra kiviga visata.

Forestaalia-kulinaaria

Võeh, milline atleet!


Aga ei midagi - tükkideks ja tripperi-lilla vee sisse. Homme teeme aga marinaadi, mul veel mulluseid Saaremaa kadakamarju peotäis järel ja muud värki ka. Väike aniis, uskumatul hulgal küüslauku, sidrunit ja paari krabinat veel. Soolad-piprad niikuinii.

Paraku pole linnamehel nii suurt ahju, kuhu see õrjetu mölakas kõik sisse mahuks. Eelmine seda teed läinud elajas oli justkui poole pisem, sihuke kutsikaohtu, aga see on ikka suurem kui Isamaasõda. Rümp kaalus, ma arvan, rohkem kui mu väiksem plika kõige täiega.

Lihunikutööd tegin ka. Paljalt neid tatiseid kelmeid ja rümpajäänud verd lõikusin välja nii priske vuti jagu, a'nagu see härg tollest piskust vähemaks oleks jäänud! :)

Nagu vanas laulus

/laula sihukese veidi nasaalse häälega/

nii sõitsin maaa ...pa-rappa-pa-paaaaa
ee-lektri-roongi-gaaa ...

Ja on ka sõidetavaks tehtud teelõike Eesti raudteevõrgustikus. Lõik Türilt Viljandisse I klassis ... mnjaa ... sellepärast vist väljamaal palju rongidega sõidetaksegi?

Kehakultuurist pole miskit kirjutada, kui, siis ehk 400 m ujumist lähi häda.


PS:


40 euro eest kuulsust kuipalju :/