joosta oli kole võõras. Aga suur seltskond oli ja nii tuligi mõte, et ma olen paras Forrest Gump - eelmisel aastal jooksin oma "rannikult rannikule" jooksu sügisel üksi, siis tuli naabrimehe näol esimene jünger ja viimasel ajal trehvab provva ka üsna sageli kampa. Varsti on mul järgijooksjaid rohkem kui ühel väidetavalt naatsartlasel mõnituhat aastat varem.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Sa pole ammu enam eluskaalu avaldanud. Kas oled ikka püsinud?
ReplyDeleteAh, olen ma jee!
ReplyDeletePäris "9" veel ees ei ole, aga palju pole ka puudu.