Võistlus. JOOKSUvõistlus (sic!)

39. ümber Harku järve jooks. Sihuke nummer (olgu kohe öeldud, et tegemist pole finišikohta märkiva diplomiga) anti kah, et kõik nigu suurlauda lehmad karjamaal oleksid, numbrilipikud kõrvas :)

No oleks olnud surmapatt kodutanumal toimunud jooksul osalemata jätta, eriti, kui niigi õhtujooksude ajal pea veerandiku trassist jooksen samal rajal. Irmus rabelemine oli stardis ja tegelikult kogu rajal. Algatuseks oli rannatsoonis kohe üks "pudelikael" (sillakene üle väikese solgineeva), kus toimus suurem tammumine ja nügimine ja raja kolmas veerandik oli kõik üks saviligane rotirada kartulivao põhjas. Olime naabrimehega ennast stardirivis tagasihoilikult lõppu sättinud ja nüüd oli ikka ilge rabelemine, et prouadest mööda saada, kes seal ees meil kõik see aeg lohisesid-jalutasid-lõõtsutasid. Jooksmine on popimaks läinud (kui vaadata osavõtjate hulka), aga ega rajal kedagi mööda küll ei lasta, roni nii kandu kui tahad. Viisakust pole. Lõpks viskas seal kõige taga pussunuusutamine säheduse koblaka nii ette, et hakkasin lihtsalt mööda rabelema. Peale kellelegi ei astunud, katsusin läbi lompide ja üle mättas heinamaade ette suruda. Ära väsitas see jõnksutamine seal.

Poleks muidugi uskunud, et ma üldse oma elus kunagi ajan juttu, et "jooksin võistlustel kellestki mööda", aga ... ain't life a bitch? 85,5 kg olgu märgitud.

PS. õhtu edenedes käisime naabritega Moonis Romkal külas. Algatuseks sõin toorest liha ja värsket munakollast :), põhikäigus parti. Teine pudel barberat oli ka juba jupp maad maitserikkam kui esimene :D (paraku ei saanud ka see teine vastu uusaastaöösel Muhus tarvitatud barberale)

PPS. Keppi ja porkkana jooksuringilt -> Keppi: sain Unihiirelt (ei-ei, mitte seda ;)) kolme sekiga põske (see kuradi rähklemine seal järve taga nurgas! Stockholmi maratoni lõpetajale pole aga häbi kaotada); Porkkana: eelmisele ülemusele panin see-eest ise pooleteise minutiga :)