Mai*, sinust ongi see laul, / vaikne, kuid võimas see viis!

Et ei oleks eksiarvamust, nagu nagu ma siin teeksin ja pildistaksin üksnes kena väljanägemisega toite, olgu siia üles pandud ka ühe jõleda roa fotojäädvustus.
Visuaalesteetilisi puudajääke korvab aga selle ködi erakordne tervise- ja figuurisõbralikkus**. Ja ega selle tegemine mingi tuumafüüsika- või veterinaarialaadne (hõhhõõõ!) raske teadus olegi.
Võtad aga pool väikest sibulat ja hakid õige peeneks (selle tarvis peab aga olema hea, terav nuga, vt ülejärgmist pilti). Kui on, siis viilu sinki, mina kasutasin siin nt taisemat osa karbonaadisingist. Kolmandik topsi kodujuustu (Pajumäe talu jagu). Pool väheldast õuna (poolakate legendaarne Champion), muudkui aga tšop-tšop-tšop pilbasteks.

Hakid pisikese pundi peterselli, redist (neli väikest hollandlast), vars kohalikku kevadsibulat (ikka tšop-tšop) ja seejärel (pmst samal ajal) röstid paar lusikatäit sihvkasid kuival pannil, paar lusikatäit maitsestamata jogurtit (Saidafarmi 250-grammine minu puhul, selle jätad targu röstimata), kütad lusikaga segamina ja ... voila'!




_____________________________________________________________
* Treiali Mai
** vaata *

PS: mul oli ainest ka kaheks korralikuks vihkamispostituseks, no ikka kordi räigemaiks kui KUKU "Keskpäevatund", aga näed, õhtuks on aur maas. Eks oma osa ole siin ka asjaolul, et ehkki jooksmine jäi täna ära, sain natuke palliplatsil karata. Pihupallist enam meelelahutust pakkus kojusõit läbi korraliku lörtsitormi. Linnavahel oli juba nii palju maha sadanud, et sai end päris driftikunnina tunda. Vanakooli tagasillavedu on mõnus ;)