on siis nüüd möödas selle blogi algusest. Seitse kuud ja kakskümmend kuus kilo. Projekti eesmärgi poole liikumiseks tehtavad pingutused on muidugi vahepeal kaunikesti laialivalguvaks osutunud, ettekäändeid selleks on otsitud meteoroloogiast ja mai-tea-millest veel. Kohati on edu olnud juhuslikku laadi. A'mis sellest.
Täna siis 44-ja-poole minutiga (sh põiepeatus ja paeltesidumine) 6,83 km koos naabrimehega ning paar surakat sauna ka.
86,2 kg
Uus nädal on ees. Uus ja paljutõotav. Tõotab kohe igast' asju. Lühikesi ja loodetavasti ka pikki. Järsku läheb päris nii, et satun edaspidi üldse harva siia oma mõnekümne teada-tuntud (sinu ka, Inga, ma tean küll, Kass kaebas ära!:-) ja tundmatu lugeja rõõmuks/ehmatuseks ropendama. Tegelikult oleks ka aeg.
Sinu kaaluvõitlusele kaasaelamine oli mu enda samalaadsetele pingutustele heaks toeks. Nii selles osas, et ON võimalik saavutada soovitud tulemusi, kui käega ei löö. Ja lohutuseks sellega, et ka SINUL ei tule see nipp alati välja, vaatamata soliidsele praktikale.
ReplyDeleteTahaks loota, et selle seitsme kuuga on su blogipidamise haigus muutunud krooniliseks. St. et kuigi mõnikord tundub, et oled paranenud, aga päris terveks ei saaks sa enam kunagi :( Ja uute haiguse ägenemishoogude ajal saaks su ropendamist taas lugeda.
Edu su uutele algustele!
Ega keegi peale Sinu vist täpselt ei mäletagi, mis see eesmärk on :) Aga juba 26 on juba meeletult palju (mu koolieelik on vist samas kaalus).
ReplyDeletePühendan oma järgmise juurdevõetud kilo Sulle (noh, lootes ikka aine jäävuse seadusele - kuskilt võiks siis kaduda) ;)