Sitta keegi seda usub, aga ma tõepoolest olin eile jooksma minemas. Kaltsoonid olid juba jalas, kui helistas mu hea sõber ja viimane juurikas, kes veel mingit otsa pidi seal tühja taara linnas "meie omadest" Eesti asja ajab. Ja see oli aasta piinlikkusehetke auhinda väärt kogemus ... Inimene teatas mulle juba mitu päeva ette, et tema värskelt väljateenitud pagunite loputamine toimub see kell seal-ja-seal. Mina muidugi olin rõõmus, et kutsutakse ja kohe triklis minema. Noh, eile õhtul oligi siis see kord ja muidugimõista ... minul kõik meelest läinud :-/ Õhtul telefon heliseb, rooman aparaadini ja mõtlen, et näe!, K helistab, ei tea, mis tal nüüd õhtul hilja veel tarka öelda peaks olema? Noh, ega tal mingit pikka ega tarka juttu olnudki, tahtis lihtsalt teada, kus ma, lammer, parasjagu olen ja miks juba seal-ja-seal ei viibi... ääääää... häbi tagus jalaga perse. Selgelt üle keskmise mälugeenius.
Ulmekiirusel kirikuriided selga ja kohale, õnneks oli koht käe-jala juures, puhtgeograafiliselt vist minu residentsile kõige lähem resto. Ja kuidas sa ikka istud laua taga nii, et ühtegi tapas't ei puutu või paari pokaali barberat ei libista? Niipalju masohhsti minus pole.
89,2 kg
isegi leebe.
No comments:
Post a Comment
Even dirty talking is tolerated