Ekstreemi

käisin õhtul naabrimehega jooksmas. Jooksmine, kui selline, on niigi minu jaoks ekstreem, aga eile oli ikka puhta ullumaja!

No oli siin vahepeal natuke päevaseid sulailmasid, mis seda gigalund väheke koomale sulatasid ja vald oli ajanud mingi frontaallaaduri meie standardse jooksutrassi tagumist (seda järveäärset kriitilist) osa lahti ajama. Tundus nagu soodus variant olevat, aga no kus sa sellega! Kõigepealt sadas värsket lund juurde, nagu seda sitta veel vähe oleks ja siis läks õhtul räme külmaks ka veel. Ilm oli täitsa pilvitu ja õhutemperatuur kukkus nagu kivi. Se'ks ajaks, kui naabrimehega jooksma saime, oli miinust juba ca 10 pügalat (kuna tuult väga palju ei olnud, siis nn tuulekülma faktor võis olla 12-13, ei enamat). Mis seal ikka, majapidamises riideid on, mida kihiti üksteise otsa ajada. Jooksma siis!

Alguses kõik kena, aga kui see tagasipöördele eelnev 900 m kätte jõudis, oli naljatuju otsas ... Seda värsket kergliiklusteed rookinud traktorist oli küll eriti lihtsalt oma päeva kirja pannud - sonkinud seal nii ja naa, erineva terakõrgusega, jätnud lausa hunnikuid teele ja kaapinud rattajälgi lume sisse jne. Takkatraavi oli seal veel pime ka nagu söelaeva neegri urruaugus - maiisin jba, et selge taevas ja see omakorda tähendab, et kui pole kuud säramas, siis on tõesti pime. Pilves ilmaga peegeldab pilvede pealt nii palju seda suure linna valgusreostust tagasi, et jookse kui päeval. Nõnda me siis vandudes komberdasime seal selle 900m ära ja tagasi tulime minu ässitusel juba mööda sõiduteed. Väga hirmus oli igatepidi - potensiaalne jalaluude hulgimurd või lömastumine mõne naabrimehe auto all, sitad variandud juskui mõlemad. Aga näed, koju saime. Eluga sealjuures.

Ilm oli ikka nii kuradi külm, et kõik asjad läksid härma. Naabrimehe habemetutt lõua otsas ja kiivrisuka pealagi. Mul oli habe täitsa härmas, purikad tilisesid vastu lõuapärasid, justkui Juha Mieto olin :-) Isegi paksud kindad oli käeselja poolt härmas, kohe selline paks härmatis oli peal, nagu kahenädalane hallitus.

Kogu selle hädaldamise taustal oli jooksmine iseenesest väga viis. Naabrumehe gepsu järgi 6,17 km, millele kulus 43 minutit. Enesetunde ja seal järve ääres roomamise järgi otsustades kulus küll omast arust tundi poolteist, aga karbiga (loe: kellaga) ei vaielda.

Tulemused ponnistusele vastavad

87,7 kg