Kui senimaani on mu jooksujuttudes metselajad ühekaupa figureerinud (kord kakk, kord jänes), siis täna olid nad mõlemad järjepannu jooksumeestele seltsiks. Takkatippu veel see sarisittujast koeravärdjas (loe: mingi haige naabri tšao-tšao) ka. Selle viimse kohta ei jõua ära imestada, kuidas ta siin külavahel ringikimavate autode vahelt niimoodi läbi on pääsenud, et ikka veel elus on? Keegi pole tahtnud selle pasaga oma autot määrida? Küll kohalikud mu pahameelt mõistavad.
Jooksmise algatus oli kõike muud kui paljutõotav, aga lõpuks kogus ikka kuidagimoodi ära ja see senine distantsirekord (7,08) tuli kordamisele. Ja hing siiamaani sees!
86,1 kg
Sind on täägitud.
ReplyDeleteNäeh, oli seda nüüd veel tarvis?! :-P
ReplyDelete