Täna sõin viimati nii enne kuute ja siis ka tagasihoidlikult suppi ilma suurema koguse saiata. Nüüd on joostud ka, seekord koos naabrimehega. Distants nagu eilegi ca 7,3, aega kulus täna 45.58 (!). Niimoodi pole ime, et mõte distantsi järjekordsest pikendamisest idanema on hakanud :)
83,9 kg
1 kg veel. Ainult üks kilo.
Hoian pöidlaid! Mul umbes sama kaalukategooria, kuid minna veel u 10 kg. Joosta ma ei taha, proovin toiduga.
ReplyDeleteN
Ma ei viitsi seda kohta üles otsida, kus sa ütlesid, et ainult jooksmine aitab tulemusi saavutada. Nüüd on sul jälle (mitte-)söömine võtmeküsimus. Kas tohiks veel ühte lahendusevarianti pakkuda: s****mine on see, mis loeb! Naljaga pooleks: võta üks lahtisti ja siis näed järgmisel päeval fantastilisi kaalumistulemusi... Oodatud kilo käes, nigu niuhti.
ReplyDeleteTõsiselt rääkides, seedimise kiirus ja misiganes seal sisikonnas toimub, määrab, kui paks inimene on. Mõni sööb, mida tahab, aga kaalumuret pole elus tundnud. Teised aga... tead isegi. Fakt on see, et vanast rasvast oleme lahti alles siis, kui sellest ümbertöötlemise käigus saadud jääkprodukt on välja jõudnud... Ja ma ei mõtle mitte vedelikku. Vesi tuleb ja läheb, aga paks on see, mis maksab :D Mida kiiremini ja paremini SEE masinavärk töötab, seda efektsem on tulemus.
mulle on juba tsiteeritud surematut repliiki filmist "Saatan kannab Pradat": "ma olen ühe kõhugripi kaugusel oma ideaalkaalust!"
ReplyDeleteMis puudutab toitumise/jooksmise omavahelist suhet kaalulangetaise juures, siis see proportsioon on ajas muutuv, mulle tundub. Kui su kehamassiindeks on 36komamidagi, ei saa märkimisväärseid tulemusi jooksuta. Kui KMI on 27,1 ja sa oled aprillikuus jooksnud 143 km (+ paar käsipalli ja vereandmine), pole ilma toiduga järgiaitaiseta ikkagi mingit resultaati. Toonus/treenitus tõuseb oluliselt ja tervis ka ka tugevam (esimene infarkt nihkub jälle paari aasta võrra kaugemale) selle kaalu juures, aga vähemaks ka kaal ei jää.
Anonüümsele "N"ile: nagu ma TAHAKS kangesti joosta? :P