Inimene leiab omale vabandusi igasugustest asjakestest - küll on meeles mõne varasema päeva koletuks puhutud pingutused lumelabidaga ja siis jälle tundub, et ka jooksva päeva jooksul õues vehkimine on justkui asjaeest olnud ja siis et polegi ju tegelikult söönud nagu ja mida kõike veel. Tulem on aga ikka kasvav kaal.
Ei oleks mina täna Lucyle turja karanud, kui kontrollkaalumine infarktilähedast kogemust poleks andnud. Ja siis ka suure surmaga loksutasin ennast ratta seljas pool tunnikest, põsed häbist õhetamas, sest meelekohas vasardas muudkui kujutelm AbFabist ratta seljas 180se pulsiga tundi poolteist keevitamas. Või oli see hoopis mingi lubjast ummistunud arter, mis mu meelekohas jonksles?
Mass pärast suures häbis ette võetud arappi
Ei oleks mina täna Lucyle turja karanud, kui kontrollkaalumine infarktilähedast kogemust poleks andnud. Ja siis ka suure surmaga loksutasin ennast ratta seljas pool tunnikest, põsed häbist õhetamas, sest meelekohas vasardas muudkui kujutelm AbFabist ratta seljas 180se pulsiga tundi poolteist keevitamas. Või oli see hoopis mingi lubjast ummistunud arter, mis mu meelekohas jonksles?
Mass pärast suures häbis ette võetud arappi
88,5 kg
Mis eeskuju ma sedapsi oma jüngrile küll jätan?
Jünger võtab eeskuju, aga mitte nii karmilt, seega eilseks tulemuseks 0 grammi kaotus :(
ReplyDeleteka 0 on mõnipäev suur võit, nii et ei maksa tukka longu lasta! Homme jälle!
ReplyDelete