Üksikud uitmõtted, mis möödatuisanud nädalavahetusest jäid.
"M" - sinu ööseltehtud "jälle-joppas"-kohupiimakook oli igal tuhandel juhul parem kui (usutavasti parimate kavatsuste ja -soovitustega) pühapäevaõhtuks organiseeritud etendus. No see viimane oli ... eee... no kohe üldse ei joppan'd? Selline lati alt läbi hüppamine ja püksikusemine, et kuidas midagi sellist oodata (või karta?) meie oma kultuuriheerostelt ja tantsuilma vägevatelt? See esimesenanimetatu aga oli ootamist ja hilisemat kaaluleastumisšokki väärt. Esmaspäeval pistsin lõpuks noka sisse ka sellesse Tinpot Huti Sauvignon Blanci, mille sa, kallis inimene, mulle tõid, kuna ma eelmisel korral ainult rääkisin sellest hüvast nestest. Õu-mai-gaad kui hea! Ülivärske, -mahlane, -rohune. Suur tänu frau Turnerile, kelle väikese valge käe all see vahva vein valmis on pruulitud!
Isand Kykametsa, mu kallis külanaaber, tänud selle pildipanga eest, kus hulka väga värskeid pilte! No ja need sinu toodud rüüped ... mmmm ... Barbera oli nagu kohe teadlikult valitud selle vürtsikapoolse seakaela kõrvale ja tundmatu dessert tuntud kookide kõrvale /kuuks/
Ma võin heal päeval liha küpsetada küll. Ja muidki roogi disainida.
Lasteaia ühisüritus võib olla kaalulangetajale uskumatuks väljakutseks.
Ja (jälle algusesse tagasi) kui miski asi haiseb nagu sitt, näeb välja nagu sitt ja vedeleb kuskil muru peal justnagu sitt, siis kõige suurema tõenäosusega see ... ongi vana sitt ise. Vanakreeka tragöödia oma faabula lihtsuses ja sirgjoonelisuses küsib tantsuetendusena eriti hingestatud ja köitvat esitust. No aga ei olnud. Kuradi vanabaskiniteater oli hoopis! Ega see, kui kõik osalised on tegelikult ja hea tahtmise juures võimelised laitmatu "padedüü" võtma, tee odavast kargamisest veel tantsuetendust. Niimoodi tehaksegi inimesi, kes balletti ega kaasaegset tantsu ÜLDSE vaatama ei taha minna - neile lihtsalt näidatakse mingit mämmerdamist, mis PEAKS olema see "õige" ja äge, aga ei ole seda teps mitte. Pfähh!
* Fotod Kykametsa lahkest käest.
"M" - sinu ööseltehtud "jälle-joppas"-kohupiimakook oli igal tuhandel juhul parem kui (usutavasti parimate kavatsuste ja -soovitustega) pühapäevaõhtuks organiseeritud etendus. No see viimane oli ... eee... no kohe üldse ei joppan'd? Selline lati alt läbi hüppamine ja püksikusemine, et kuidas midagi sellist oodata (või karta?) meie oma kultuuriheerostelt ja tantsuilma vägevatelt? See esimesenanimetatu aga oli ootamist ja hilisemat kaaluleastumisšokki väärt. Esmaspäeval pistsin lõpuks noka sisse ka sellesse Tinpot Huti Sauvignon Blanci, mille sa, kallis inimene, mulle tõid, kuna ma eelmisel korral ainult rääkisin sellest hüvast nestest. Õu-mai-gaad kui hea! Ülivärske, -mahlane, -rohune. Suur tänu frau Turnerile, kelle väikese valge käe all see vahva vein valmis on pruulitud!
Isand Kykametsa, mu kallis külanaaber, tänud selle pildipanga eest, kus hulka väga värskeid pilte! No ja need sinu toodud rüüped ... mmmm ... Barbera oli nagu kohe teadlikult valitud selle vürtsikapoolse seakaela kõrvale ja tundmatu dessert tuntud kookide kõrvale /kuuks/
Ma võin heal päeval liha küpsetada küll. Ja muidki roogi disainida.
Lasteaia ühisüritus võib olla kaalulangetajale uskumatuks väljakutseks.
Ja (jälle algusesse tagasi) kui miski asi haiseb nagu sitt, näeb välja nagu sitt ja vedeleb kuskil muru peal justnagu sitt, siis kõige suurema tõenäosusega see ... ongi vana sitt ise. Vanakreeka tragöödia oma faabula lihtsuses ja sirgjoonelisuses küsib tantsuetendusena eriti hingestatud ja köitvat esitust. No aga ei olnud. Kuradi vanabaskiniteater oli hoopis! Ega see, kui kõik osalised on tegelikult ja hea tahtmise juures võimelised laitmatu "padedüü" võtma, tee odavast kargamisest veel tantsuetendust. Niimoodi tehaksegi inimesi, kes balletti ega kaasaegset tantsu ÜLDSE vaatama ei taha minna - neile lihtsalt näidatakse mingit mämmerdamist, mis PEAKS olema see "õige" ja äge, aga ei ole seda teps mitte. Pfähh!
* Fotod Kykametsa lahkest käest.
Kas pead silmas seda etendust, kus Kaie Kõrb kambäkki tegi?
ReplyDeleteMa pole muidugi näinud, niisama küsin, et kas tõesti nii halb.
Kaie teeb seal etenduses jah ... kammbläkki. Kaie peamiselt lebaba surnuna lina all, nii et tema osa etenduse üldises ebaõnnestumises on kaunikesti tagasihoidlik, tuleb tema kaitseks öelda. Küll aga on härrad sellevõrra veel õnnetumad ja kokkuvõttes on asi ikka päris saast. Mulle jäi küll arusaamatuks, mida see Murdmaa seal veel lavastas - mulje kui ujedast kooliteatrist.
ReplyDeleteNii, üleeile (vist?) sattusin nägema kultuurasaate "Mi" käsitulust selle vastakaid tunded tekitanud tantsuetenduse kohta.
ReplyDeleteGarancis üritas seal ka halva mängu juures vähemhaput nägu teha, a'la "Murdmaa on Murdmaa, no see ei ole ei ballett ega moderntants... " jne. Rääkis seal suurest Murdmaast ja kogu lugu. Mäda! Aga etendus kui selline? Osatäitmised? Väljendusrikkus? Sõnum, mida etendus natukegi kanda võiks, et see ei oleks otsast lõpuni üks piinlik vanabaskiniteater? Kui ei ole klassikaline ballett Estonias, siis mida uut me seal näha võinuksime? Lõppeks küsib kade ja nihilistlik värdjas minus, et mille kuradi pärast riik sinna läbi mitme erineva toru niimoodi raha taha on andnud?!? Mis kuradi alternatiivne äraaetud hobuste pensionisüsteem või riiklik Villa Benita see nüüd siis olema peaks? /utreerin siinkohal metafooridega, aga küsimus, kui selline, jääb/
Kaie, kogu mu austuse juures (ausõna, ilma irooniata!), räägib "Mi"'s, kuidas ta kodus oma stange juures padedüüsid ja plijeesid peab tegema... Oh, ma ei tea kohe... Kärises see "Mi" käsitluse värk ka igast otsast nagu sandi kuub. Justnagu nõukogude aeg oleks tagasi - sotsialistlikust plaanimajandusest räägitakse saates ja no kuidas saakski keegi midagi sellist öelda, mis tal tegelikult meeles mõlgub ja keelel kipitab? Siis räägitaksegi väljalüpsi mõõdetava suuruse asemel punanurga koostamise konkursi tulemustest. Daah!