Kodus konutamine on nii energiaökonoomne tegevus, et ka vähe söömine ei aita kaalulangetamise ideele eriti kaasa. Jookse siin õhtuti nagu mingi sportlane, et päeval sissesöödud kalorid kuskile maha põletada. Käisin täna jälle vaatamas, kuidas Paldiski maanteel tänavavalgustus põleb, seekord üksi (esimest korda siis), kaalurindel aga parasjagu niipalju abi, mille kohta Jänkistanis öeldakse next to nothing.
*
96,9 kg
*
PS: kaal näitas korra 96,6 ka, aga ei hakka seda optimistlikku unenägu kirja panema, muidu tuleb homme veel mingi regress.
*
PPS: käisin täna perearsti manu EKGd tegemas, et oleks ikka kindel, et see jooksmise ajal rinnus tekkiv valu on rohkem välja mõeldud kui et südamest. Paistab, et ongi välja mõeldud, sest massin miskit ei näidanud. Aga massaažist pole ka selle vastu abi saanud, nii et mine võta siis kinni, kas on massöörid olnud abitud või pole osanud ise probleemi õigesti sõnastada. Viimati magan vale padjaga oma käela/õla haigeks? Võibolla on see mingi new-age-shit, et nagu miski parema hüppeliigese/põlve/puusa/muna teadvustamata probleem "peegeldab" sinna vasakusse õlga? Või on see mu must südametunnistus, mis mind piinab nii maisel moel? ;-)
No comments:
Post a Comment
Even dirty talking is tolerated