Sunday, 29 November 2009

Patukahetsus

Mana kui palju tahad, mõtle misiganes nippe välja, aga kui ikka viinavõtmiseks pöörab, pole enam miskit parata. Lappama läks, nagu koledasti karta oligi.
*
Alkotarbimine viimastel kuudel on olnud nii olematu, et organism hakkab juba vaikselt arvama vist, et nüüd ongi selle mürgitamisega ühel pool. Nii suutsingi eile oma ihu tabada kaunikesti ootamatult - paar pitsi viina ja hakkas justnagu maitsma. Siis veel mõned toobid ja olingi juba joomane. Veel paar lõuatäit ja olingi sodi. No ja kõige sellega kaasnes muidugi hoogne zakuskademanustamine. Neid viimaseid oli laual lahkesti :-( Pärast keskööd, nii poole üheks, olin juba kustunud nagu eesti rahva lootus pärast 49. aasta küüditamist. Öö läbi oli sitt olla. Otseselt ei iiveldanud, aga magada ka ei lasknud - kuidagi veidralt surus ülesse ja uni oli ka erakordselt hõre. Ja täiesti arusaadavalt on ka praegu korralik ahastus peal. Pole see viinavõtmine ka teab-mis meelelahutus, pärast ei jõua ära kannatada.
*
Ahjaa, eile ENNE pittuminekut oli kaal 95 kg

No comments:

Post a Comment

Even dirty talking is tolerated