Oksad ise on pärit ühelt vanalt taluasemelt, mis meil siin praeguse uue asustusmustri järgi kahe küla vahelisel eikellegimaal kunagi on olnud. Päris linnainimene ehk ei saakski aru, et mille järgi sinna nüüd talukohta võiks arvata, aga põlispuude asetus ja rohtaeda kätte näitavad aastakümnetega metsistunud sõstrad ... Polegi ju vaja, et tare vundament ja keldrimägi selgelt loetavad oleksid veel. Kuidas need vaesed inimesed siin endise merepõhja liivasossi peal maad harisid ja kas nad üldse sellega nii väga jaurasid, äkki olid sootuks kalurid? Ja mis vahetki seal enam on - nüüd käib nende rohtaias jälle elu nagu laevaköögis, kehvikutest autokepparid rikastavad sealset pinda oma nikujääkidega. Ellujäänud ajudoonorid.Ja keskhommikune päike viskas ka nii vallatu diskohõngu tuppa, kui peegeldus kümneteks päikesejänkudeks lapse ehitud jõulukuusel olevatelt miniatuursetelt diskokuulidelt. Eriti psühhedeelseks läks, kui need peegelkuulid kõikusid kõik eri amplituudiga :-)
Niipalju siis päevasest tilulilust. Õhtuses programmis oli ujula. Paraku aga koos lapsega, mis tähendas, et sihipärast basseini tarvitamist tuli 200 m ja sedagi jupikaupa. Et ujumisest midagi suurt välja ei tulnud, sõitsin aga vahvasti ratast otsa. Ekstra passisin veel kaloreid ka siis huviliste uudishimu leevendamiseks. Tund aega sõitsin (45 min ca 130 bpm + 15 min ca 110 bpm), kella järgi kalorikulu 530 kcal. Aga kõik see lodistamine ja väntamine ... vähetähtis, kui söömaga piiri ei suuda pidada. Täna see viimane õnnestus ja tulem ka vastav.
92,8 kg
No comments:
Post a Comment
Even dirty talking is tolerated