Vähe sellest, et teine jõulupüha on olnud traditsiooniliselt Viljandis Jõuluturniiri ajaks, paistab nüüd ka kolmas jõulupüha sportlikuks kujunema. DNB NordPanga aastalõpujooks. Heategevuslik ja puha. Kes oleks osanud arvata siis paar kuudki tagasi, et ma panen ennast vabatahtlikult kirja 6,2 km jooksule? Talvel. Pääle jõule. Oma raha eest!? No mina 
poleks küll rublagi peale kihla vedanud, et ma midagi sellist teen. A'sa vahi raiska! Hädaga pidi vanakurat kärbseidki sööma, nagu vanemad inimesed teavad rääkida :-) Et ei oleks kaksipidi mõtlemist ja kahtlustamist, panen pildi asitõendist kah :-P
Jooksime sõbraga omast arust maru aeglaselt alguses (peamiselt minu initsiatiivil, kes ma väsinud kanni ja haiget õlga kiunusin muudkui) ja tore oli - kahe poole pealt kolme pooleni oli versta jagu metsarada, lumi peal, esimeste minejate poolt korralik kartulivagu peale tallatud. No oli aga rõve joosta, jalg käis hüppeliigesest tilladi-tölladi nagu lutikahaigel lambal, rääkimata ekstrakoormusest, mis selline kange jalaga jooksmine toob. Minul, vaesekesel, eilasest käsipallist piinatul, andis see igatahes koledasti tunda. Vasaku, so siis mittetugijala, reie väsitas nii ära, et viska või hange küliti. Aga seal Merirahu juures sirge eal taastus ära ja vedas mind ikka lõpuni välja.
Jooksmast tulles rookisin veel maja ees lund ka sihukese paraja 130se pulsiga. Nii saigi jooksma minnes käima pandud kell tund-kahekümnega 845 kcal peale. Parasjagu. Kui viitsiks iga päevniimoodi. Aga nüüd kaaluma ronides andis koledasti tunda - tugijala tagareis ja -kann on ikka päris kutud. Selline kergekujuline koormusvigastus, mis raskekujuliselt tunda annab.
Mass praegu, usu või mitte, 90,7 kg ! Sedamoodi võib ju Bianka poolt ühes kommentaaris visatud väljakutse lausa vastugi võtta. No eks loeme siis 2. jaanuaril neid tibusid (või broilereid)!
Aga pole ullu, ma panen nüüd arvutusmassina kinni ja lähen ämma manu omale magu ette sööma... :-D Kusjuures-kusjuures, eile sõin veel kella poole 11 ajal õhtul lge virna jõulusööki (no ikka verivorsti ja liha ja ahjukartuleid ja kartulisalatit ja muud ködi pealekauaba, valget saiagi sõin) aasta sportlaste gala aftekal. A'näe, sain täna joostes kõik särkidesse higistatud!
poleks küll rublagi peale kihla vedanud, et ma midagi sellist teen. A'sa vahi raiska! Hädaga pidi vanakurat kärbseidki sööma, nagu vanemad inimesed teavad rääkida :-) Et ei oleks kaksipidi mõtlemist ja kahtlustamist, panen pildi asitõendist kah :-PJooksime sõbraga omast arust maru aeglaselt alguses (peamiselt minu initsiatiivil, kes ma väsinud kanni ja haiget õlga kiunusin muudkui) ja tore oli - kahe poole pealt kolme pooleni oli versta jagu metsarada, lumi peal, esimeste minejate poolt korralik kartulivagu peale tallatud. No oli aga rõve joosta, jalg käis hüppeliigesest tilladi-tölladi nagu lutikahaigel lambal, rääkimata ekstrakoormusest, mis selline kange jalaga jooksmine toob. Minul, vaesekesel, eilasest käsipallist piinatul, andis see igatahes koledasti tunda. Vasaku, so siis mittetugijala, reie väsitas nii ära, et viska või hange küliti. Aga seal Merirahu juures sirge eal taastus ära ja vedas mind ikka lõpuni välja.
Jooksmast tulles rookisin veel maja ees lund ka sihukese paraja 130se pulsiga. Nii saigi jooksma minnes käima pandud kell tund-kahekümnega 845 kcal peale. Parasjagu. Kui viitsiks iga päevniimoodi. Aga nüüd kaaluma ronides andis koledasti tunda - tugijala tagareis ja -kann on ikka päris kutud. Selline kergekujuline koormusvigastus, mis raskekujuliselt tunda annab.
Mass praegu, usu või mitte, 90,7 kg ! Sedamoodi võib ju Bianka poolt ühes kommentaaris visatud väljakutse lausa vastugi võtta. No eks loeme siis 2. jaanuaril neid tibusid (või broilereid)!
Aga pole ullu, ma panen nüüd arvutusmassina kinni ja lähen ämma manu omale magu ette sööma... :-D Kusjuures-kusjuures, eile sõin veel kella poole 11 ajal õhtul lge virna jõulusööki (no ikka verivorsti ja liha ja ahjukartuleid ja kartulisalatit ja muud ködi pealekauaba, valget saiagi sõin) aasta sportlaste gala aftekal. A'näe, sain täna joostes kõik särkidesse higistatud!
Sa,inemine, oled hull! Spordinarkomaan. Pärast pead veel võõrutusravile minema, kui 50-kilose kaaluni oled jõudnud...
ReplyDeleteMa ise sain vaid ühe korra kogu pühade jooksul kõndimas käidud. Siiski on plusspoolel vaid pool kilo. Esialgu.
Ära juhi tähelepanu kõrvale! ;-) Sinu lohutuseks või öelda, et aastavahetuseks ja järgnevaks lähen Muhku-Saaremaale, seal juba jooksmist ei tule. Söömist aga seevastu küll. Ei siis pole lootust kaalu normaalis või selle lähistelgi püsimisele.
ReplyDeleteÄra nüüd sega, Bianka, ma juba siiralt peanpöialt ja jälgin, millal Koomas Toomas minu kaalukategooriasse jõuab :P
ReplyDeleteKui ma ise aga üle pika aja treeningsaali jõuaks, tõuseks ilmselt toiduarved ka (no et kaal normist alla ei kukuks). Elus ikka kõik tasakaalus *-)