saime enne rämedat temperatuurilangust joostud. Kõik prognoosid lubavad alates keskööst temperatuuri langemist puhta põrandast läbi - Kesk-Eestis suisa 20 miinuspügala juurde ja rannikul törts kõrgemale. Homseks päevaks (päevaks!) miinus 14-17, õumaigaad!! Ja minul veloergomeeter ikka ämma juures... Kas ma oma antiikauto homme ülse käima saangi, et selle voki järele minna? Uuulallaaa. Aga meie hetk tagasi justnagu troopilisse ilma tagasi tulles ... oli see ikkagi seni kõige sitem ilm jooksmiseks. Külma oli küll kõigest 3 kraadi, aga kuradi jube tuul oli! Viimase versta enne tagasipööret puhus lageda peal ja üle järve otse kurguauku, päris lootusetu tunne tuli peale. Tagasi tulles sulasid põsed õnneks üsna pea üles :-) Ja tänu hüvale pärituulele tegime päris kindlasti seni parima jooksu teise poole.
*
Jooksud jooksudeks, see on siin selline asendusteema. Päris jutud tulevad ju kaalu pealt :-/ Eile pralle, täna väikemehe sünnipäev koos tavameenüüle lisaks tulnud isetehtud leiva ja isetehtud küpsistest isetehtud küpsisetordi ja mingi pipargoogimaitselise keeksilaadese hõrgutisega. No mida sealt kaalu pealt tulla saabi? No MIDA?!?
*
Aga ei midagi. See haige lapsega kodus istumise (loe: lebotamise) nädal on nüüd möödas. Päevane energiakulu tõuseb kohe vahvasti, homme alustan päeva hommikusöögile järgneva lumerookimisega ümber maja. Roogin kohe kõik ära, mis rookida on, naabrinaiste kõnniteed ja parkimiskohad ka :-) Lumerookimine, mu arm! Olgu või kuradima külmapoolus meil siin homseks. Muis asjus paistab ka paras tingel-tangel nädala tulevat, igast ringitraavimist juba paistab.
*
*
Mass siis selle nädala lõpuks, mis pettusega pooleks nägi ka uut "põhja" sündimas, on 93,1 kg. On olnud ka hullemaid nädalaid.
Kerisin su blogi aegade algusse ja pidin kadedusest roheliseks minema. Muljetavaldav saavutus. Kohe kaks ämbrit rasva ära antud!
ReplyDeleteRoheta-roheta! :-)
ReplyDeleteRasv rasvaks, aga sa mõtle, kui hea enesetunde see annab ja kuidas jõudlus tõuseb! Rõhuga sõnal "tõuseb" ... :-P Kehakaal ja -kuju pole küll senimaani, ka "tipus" mitte, pooside valikut ahendanud, erinevalt meie ühisest üheteistpuudasest iidolist, aga jälle tulevad selga riided, mida ma käega lüües minema visanud ei ole. Ja siin on ikka aastatetaguseid üllatusi. MItmete aastate, ma mõtlen :-)
Tahtsin (blogissegi lubasin) teha pilti koos tütrega, et illustreerida kaalukaotust mahuliselt, ruumilise objektiga, aga ... hiljaks olen jäänud. Kevadel viieseks jääv tütreke pole nii jäme, et minu praegust kaalukaotust objektiivselt illustreerida.
siin veel üks liigkaalukas vanainimene lisas selle optimistliku ja tahtekindla tegelase oma blogirulli. loodan, et ei pahanda. ma Bianka tuules tulin.
ReplyDeleteAitäh lugupidamise eest! Mis mul saakski selle vastu olla? :-)
ReplyDeleteJõudu-jaksu, kui suudate mu aeg ajalt igast pilust väljapressivat machopaska kuidagimoodi taluda.