Taastusmispäev

Eilne kaalumistulemus oli nii hea, et suure rõõmuga jõin ennast pärast kaalumis ümmarguseks kui erutunud kerakala. Ikka mitu head liitrit vett lasin ihusse ja siis meelitas naiska mind veel üht pudelit proseccot ka ära tarvitama. No ja mis mul selle vastu sai olla! :-P Kogu sellest vedelast jäi suurem jagu muidugi mu trennis kuivaks aetud ihusse ja nii oligi ette arvata, et tänane kaalumine miskit niiiii vaimustavat ei too.

91,1 kg

Törts tuli küll juurde, aga hullu miskit pole, senikaua, kui nüüd jälle nädala jagu ainult juurde ei tule.

Päeval rookisin vahelduseks natuke lund ka, seda vähest, mis siis öösel juurde oli pihunud. Ja minu jaoks suure kergendusega lugesin täna ilmateadet, mis lähema nädala sees lausa kolme tuisku lubas. Mmmmm... saab jälle lumelabidaga sangadele valu anda!

*

Aga-aga... jõulud tulemas. Halleluuja! Jeesuslaps sünnib ja kõik need teised pühalikud lood. Mul aga hoopis maisemad mured. See vennaihu kardetav konsumeerimine ja sellest tingitud räme kaaluiive. Endalgi on juba sügavkülmast välja võetud terve metsseakints sulama. No okei, selline eluterve põrsas on olnud, mitte just päris 200 kilone kuldijurakas, aga ikkagi, terve kints! Teisalt jällegi, see pole mingi sulus ennast pekiseks lamanud kodusiga, vaid metsloom. Rasvavaene ja tervislik. Justnagu ma ise varsti! :-D Kui see söömaorgia piirduks siis ainult metsseaga ja kui see oleks ka ainuke kord..., eks neid kohti, kus istuma peab ja kus tahaks on ju nii palju, et uue aasta pidustustesse sõidavad need jõulud küll täiesti sundimatult sisse. Maslennitsa ajaks ehk saab joone alla ja kui siis kaal üle 100 kg pole, siis võib vist rannahooajaks jälle plaane seadma hakata. Vastasel korral lähen ise seebivabrikusse.