Tuesday 29 December 2009

Nüüd alles läheb raskeks

No kes kurat mind keelest sikutas, et ma Bianka ässitamise peale siin keksima hakkasin ja omast arust kange liinipidaja olin? Arvasin, et kõik ilusad asjad on igaveseks ja kaal püsib kui naela taga. Aga la'persetki - it ain't over til' the fat lady sings, nagu vanasti Jänkistanis kuulu järgi öeldud. Päris selge, et kõik seeviimaste päevade irregulaarse ning arutu söömise taak alles väikese lõtkuga tuleb nagu tsunami pärast merepõhjalihet või -värinat. Ja eks ma olen üks paras Banda Aceh ka pärast selle hiidlaine üleminekut - sama varemetes ja lootusetu. Nüüd on ees veel päevad Muhus ja Saaremaal, ei näe siin küll suurt akent jooksmaminekuks neil päevil ja eks selline jänesele omane menüü pole ka kuigi tõenäoline neil päevil. Jeesus, Maria ja Joosep...!

Üldine toonus ja keha seisund on ka närused. Joosta nagu õieti ei jõuagi - täna kulus 6 versta peale 42.09 ja vere maitse oli piltlikultöeldes suus. Ometigi jorutasin teadlikult aegamisi ja viimases otsas venisin justkui tiine täi mööda märga m...i. Ikka on lõpetuseks pulss liges 160 ja ka pärast kümmet minutit jalutamist ja hingamisharjutusi 115. No okei, kõrge pulss toob ühe kuumaga kaasa ka suure kalorikulu, aga ma eelistaksin juba organismi paremat kohanemis- ja vastupanuvõimet. No oleks juba aeg! Üks tähelepanek muidugi on - kõik need parema enesetundega jooksud on olnud vist päevasel ajal, või vähemasti nii mulle tundub praegu. Tänagi läksin jooksma parasjagu minut enne südaööd ja lõpetasin vastavalt kolmveerand ühe paiku. Ega vist saagi eriti hea enesetune olla sellise ajastuse peale või mis? Aga no ei saa ju käia jooksmas poole nelja ajal ja siis õhtul üheteistkümnest veel mõnusasti kooki ja kohvi konsumeerida pärast rammusat veiniga õhtusööki... et sinna otsa kohe linade vahele räntsatada kõike seda maotäit tselluliidiks masindama.

Mass siis peale külaliste lahkumist ja sellel järgnenud SM-jooksu 92 kg. Ai-ai.

2 comments:

  1. Anna oma vaesele kerele vahel armu ka. Ta hakkab sinusugust kubjast vihkama ega täida su soove enam. Tagantsundimine on küll üks tõhus vahend, aga sellega ei maksa liiale minna. Mõnuga peab võtma, nagu kõike muudki siin elus. Vahepeal kulub ära söökide, jookide, laisklemise ja muude pahede nautimine. Sellega petad organismi ära, ta arvab, et vanad head ajad on tagasi ja kaotab valvsuse. Energia kokkuhoiu mõttes. Pärast jätkub asi hoopis edukamalt.

    Mul oli pühade lõppedes selline rammestus peal, jalasamm oli nii tönts,et arvasin, et minust enam kõndijat polegi. Ei hakanud ka ennast tagant sundima. Ja guess, what, järgmisel päeval olin nagu ümber vahetatud. Kepsutasin rajale ja tundsin sellest jälle mõnu. Ja tänahommikune kaal rõõmustas hoopis miinus 0,5 kiloga.

    ReplyDelete
  2. Oh ei saa mina siin suurt aru, millal need pühad hakkasid või millal nad lõppesid või kas nad üldse lõppesid. Mass kõigub üle päeva 90-ja-poole ning 92 vahel, parasjagu pooleteistkilose amplituudiga. Seda liini jätkates on täna muidugi oodata jälle kukkumist, aga mine sa tea, mis sealt õhtusest kaalumisest veel tulla võib. Jooksma igatahes lähen, sest nüüd alates 31.st tuleb küll paar päeva pausi sisse (aga ega sellepärast veel söömine vähemaks jää!). Ilma ka veel talutav.

    ReplyDelete

Even dirty talking is tolerated