Thursday 14 January 2010

Ehk on võitlus taas algamas?

Eile suutsin siis lõppeks oma jämmed' kondid õue ajada õhtul ja jooksuringi ära teha. Annaks taevas jätku ainult!

Kole oli joosta, hirmus raske. Enesetunne oli uskumatult nadi ja ainult naabrimehe rõõmsate kilgete toel (tal, reol, oli eriti lustakas joosta, enesetunne kui mullikal karjalaskepäeval) lohisesin meie imaginaarsesse finišisse. Ilm oli jooksmiseks sobilik, ehkki soojem oleks võinud ju olla. Kuus versta ja 41.17, kuigi tagasipöördes võetud vaheaeg ennustas pigem minutijagu kiiremat. No aga nagu ägatud juba, küll oli raske joosta, eriti just tagasi :-/

Pärast jooksmist ronisin siis kaalule, ise rõõmsalt elevil, et "küll nüüd alles tuleb supertulemusi!", aga la' persetki - 92 kg, justnagu eelviimaselgi korral. Õudusega mõtlen, et mida siis resultaadiks oleksin saanud, kui jooksmas poleks käinud?! Lisaks kõigele muule sain veel nohu (ninakinnisuse), mis hommikuseks boonuseks oli kaasa toonud ka valutava kurgu (kinnisest ninast lähtuva übernorskamise tulem). Praeguseks on suurem kurguvalu taandunud, proovin hoida moderaatset joont ja end mõne maarohuga siin turgutada.

No comments:

Post a Comment

Even dirty talking is tolerated